Fondiloend

2.5. Aadli vaeslastekohus

Adliges Landwaisengericht, Adlige Weisenbehörde

Дворянский сиротский суд

Ajalugu

Seisuslikel alustel tegutsenud erikohtud maal elavate mittetalupoegade eestkoste ja hoolekandeasjade lahendamiseks.

Põhja- ja Lõuna-Eestis tegutsesid erinevad aadli vaeslastekohtud. Liivimaal loodi 1646. a igas maakonnas maavaeslastekohus. Eesti aladel tegutses neid 3: Tartus, Pärnus ja Saaremaal. Koosseisu kuulusid esimees (Landweisenherr) ja 2 liiget. 1647. a anti nende jaoks välja eraldi instruktsioon, millele 1669. a lisandus Rootsi eestkostekorraldus. 1694. a lakkasid nad iseseisvalt tegutsemast ning aadlike eestkoste- ja hoolekandeasjadega hakkasid tegelema maakohtud, säilitades asjaajamises maavaeslastekohtu nimetuse (Land- als Landwaisengericht). Eestimaal oli ainult üks maavaeslastekohus (Estnisches LandWaisengericht), mis loodi 1715. a ja 1724. a-st jätkas selle tegevust Eestimaa Alammaakohus. Apellatsiooniinstantsiks oli Eestimaal Ülemmaakohus ja Liivimaal Õuekohus.

Vaeslastekohtu ülesanded olid: varaloendite koostamine; eestkostjate ja hoolekandjate määramine; alaealiste finantsdokumentide ja rahasummade hoidmine; eestkostjate ja hoolekandjate aruannete kontrollimine; alaealiste kinnisvara võõrandamiseks esitatud palvete läbivaatamine ja igasuguste otsuste tegemine lähtuvalt nende huvidest; eestkostjate ja hoolekandjate vahel tekkivate tülide lahendamine; uuesti abiellumisel eelmisest abielust pärit lastele vara kindlustamine.

Asehalduskorra ajal (1783–1797) lõpetasid maavaeslastekohtud tegevuse ning aadlike eestkoste- ja hoolekandeasjadega tegelesid aadli eestkosteametid. 1797. a taastati endine süsteem.
1889. a kaotati Eestimaa Alam-maakohus ja Liivimaa maakohtud. Linna- ja talurahvakohtute võimkonda mittekuuluvate isikute eestkoste- ja hoolekandeasjade lahendamiseks asutati iseseisvad aadli vaeslastekohtud — Eestimaal 1 ja Liivimaa Eesti osas 3: Tartu-Võru, Pärnu-Viljandi ja Saaremaa. Nende ülesandeid kitsendati, mitmed määrused tuli esitada ringkonnakohtutele kinnitamiseks. Asjaajamine toimus vene keeles. Administratiivse järelevalve korras allusid nad kubermanguvalitsusele, nende pädevuses olevate kohtuasjade otsustamisel aga vastavale ringkonnakohtule.
Aadli vaeslastekohtud kaotati 1920. a. Kõik nendes kohtutes olnud kohtuasjad anti esialgu üle kohalikele rahukogudele.

Materjal

Protokollid ja ñurnaalid: 1715–1908 (f 860); 1687–1699 (f 912); 1903 – 1913 (f 3192); õigusaktid, ringkirjad: 1724–1921 (lünkadega f 860, 3192); kirjavahetus kuberneri, kubermanguvalitsuse, kroonupalati, kohtute, pastorite, aadli krediidiühingute ja eraisikutega eestkoste- ja hoolekande ning asutuse tegevuse kohta 1715–1920 (lünkadega); eestkoste- ja hoolekande toimikud (korrastatud kas kronoloogiliselt ja/või alfabeetiliselt teemade kaupa) 1674–1936; raamatupidamisdokumendid, registratuurraamatud: lünkadega (f 860, 3192, 3193, 212).
Ainult fondis 860: missiivid 1819–1869; kontseptid 1819–1866; supliigid ja avaldused 1716–1886; ettekirjutused, teadaanded, tunnistused jms 1741–1912; pearaamatud 1854–1908; kassaraamatud 1840–1913; kviitungiraamatud 1847–1872; kviitungid ja tõendid 1839–1908; pärandiloendid 1716–1866; lauaregistrid 1784–1908; jooksvate asjade ja arhiivi registrid 1865–1913; ekspeditsiooniraamatud 1826–1912.

Seadused

BPS I § 356-396; 892-916.
17.03.1669 – Kuninganna Hedvig Eleonora eestkostekorraldus. Buddenbrock (Sammlung der Gesetze…). Lk 439jj.
20.12.1694 Liivimaa maariigi korraldus. Buddenbrock. Lk 1329 jj.
ПСЗ I nr 14392 (07.11.1775).
ПСЗ III nr 6187 (09.07.1889).
RT nr 129/130 (27.08.1920).

Kirjandus

Roosileht, K. Vaeslastekohtud. Eesti Ajalooarhiivi toimetised 11 (18). Tartu 2003.