Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Liivimaa aadli alaline täidesaatev omavalitsusasutus, koondnimetus maariigi organite kohta.
Kõrgeim organ Liivimaa Maapäev, mis kogunes iga 3 aasta järel. 1750. a-ni olid selle liikmeteks kõik vähemalt 21-aastased ja eestkoste alla mittekuuluvad Liivimaa mõisaomanikud, pärast seda ainult Liivimaa aadlimatriklisse kantud isikud. Isa ja poeg või vennad, kellel oli ühine mõis, omasid igaüks eraldi häält. 1866. a loobus Liivimaa Rüütelkond oma ainuõigusest rüütlimõisaid omada, mis tõi kaasa ka kõigi maaomanike Maapäeval osalemise õiguse. Osavõtt oli kohustuslik. Maapäeva otsustel oli pärast kinnitamist kindralkuberneri poolt seaduse jõud. Maapäev valis maamarssali, maanõunikud, sillakohtunikud ja muud ametimehed.
Maamarssal (rüütelkonna juht) valiti kolmeks aastaks (kuni 1870. a, edaspidi määramata ajaks) ja kinnitati ametisse kindralkuberneri või kuberneri poolt.
Maanõunike Kolleegium oli kõrgeim täidesaatev ja nõuandev organ. Maanõunikke oli algul 6, hiljem 12. 1710.–1721. a-ni olid 2 maanõunikku püsivalt ametis Riias kindralkuberneri juures, hiljem täitis nende ülesandeid 1 nn resideeriv maanõunik, kes ajas kõiki jooksvaid ülesandeid (vahetati rotatsiooni korras 3 kuu tagant).
Rüütelkonna sekretär pidas kirjavahetust, protokolle ja Liivimaa Maanõunike Kolleegiumi dokumentatsiooni. Notar teostas tavalistele notarifunktsioonide täitmise kõrval ka järelevalvet rüütelkonna kassa üle.
Maapäev valis endi seast kreisisaadikud (2–3 esindajat igast kreisist), kes koos maanõunike ja maamarssalitega moodustasid aadlikonvendi. See täitis Maapäeva istungite vaheajal Maapäeva funktsioone. Rahaasjade valitsemiseks valis Maapäev rüütelkonna kassasaadikud, kes ajasid asju koos rüütelkonna notari ja resideeriva maanõunikuga ning kellel oli nõuandev hääl. Maanõunike kolleegiumile allusid vahetult veel rüütelkonna kantselei, maanõunike kolleegiumi statistikabüroo, aadli maavaeslastekohtud, ülemkirikueestseisja-ametid, kreisivalitsused.
Liivimaa Rüütelkonna riigiõiguslikuks aluseks oli Poola kuninga Sigismund Augusti privileeg 28.11.1561 (garanteeris Augsburgi usutunnistuse ja saksa õigusele rajaneva omavalitsuse), Cautio Radzivilliana 01.03.1562, Diploma Unionis 26.12.1562 (Liivimaa ühendamise kohta Leedu Suurvürstiriigiga).
1602. a kinnitas Rootsi kuningas Karl IX Võnnu, Tartu ja Pärnu kreisi rüütelkondade privileegid. Liivimaa aadli privileegid kinnitas esialgselt Rootsi kuningas Gustav Adolf 18. mail 1629 ja lõplikult Rootsi kuninganna Kristiina 7. augustil 1648. Liivimaa Maanõunike Kolleegium kui aadli alaline täidesaatev organ alustas tegevust 1634. a ja koosnes koosnedes algul 6, hiljem 12 liikmest. Instruktsioon kindralkubernerile 10. maist 1678 sisaldas nõuet pidada maanõunikega nõu kõigis provintside tsiviil- ja sõjalise valitsemise küsimustes.
Karl XI muutis 20.12.1694 maapäeva nõuandvaks organiks kindralkuberneri juures. Maanõunike kolleegium taastati 1710. a Sigismund Augusti privileegi alusel. Liivimaa aadli maariigi tegevus katkestati veelkord 1785.–1796. a-ni Katariina II poolt asehalduskorra ajal (30.12.1785, maamarssali asemel oli nagu Venemaa sisekubermangudes aadlimarssal jm), kuid taastati Paul I poolt 1796. a. Rüütelkonna organid likvideeriti pärast Veebruarirevolutsiooni 1917. a, seejärel jällegi taastati mõneks ajaks. 12.10.1917 moodustati Liivimaa Rüütelkonna varade ja õiguste Liivimaa ja Eestimaa maanõukogudele üleandmise komisjon, mille liikmeteks olid rüütelkonna ja kummagi maanõukogu esindajad ning esimeheks Riia Ringkonnakohtu esimees. Komisjon tegutses kuni 1918. a jaanuarini ja määras kindlaks üleandmisele kuuluvad varad ning lõpetas tegevuse seoses Riia Ringkonnakohtu tegevuse lõpetamisega Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu poolt 10.01.1918. Eestis lõpetasid rüütelkonnad tegevuse seisuste kaotamise seadusega 1920. a. Lätis saadeti Liivimaa Rüütelkond laiali 01.07.1920 ja likvideeriti lõplikult Läti Seimi otsusega 27.06.1923.
Liivimaa Rüütelkonna ülesanded olid: kohalik haldus, seadusandliku initsiatiivi õigustega, võis määrata kohalikke makse, osaleda luterliku kiriku ja rahvakooli valitsemises.
Materjal
Arhiiv hakkas kujunema 1634. a-st. Asjaajamisdokumente hoiti tavaliselt rüütelkonna sekretäri valduses. 18. saj nummerdati eri kantseleiruumides asuvaid toimikuid võrdlemisi süsteemitult, kuid parun Moritz Wrangel varustas need 1830. a-il otsimise kergendamiseks 15-köitelise teema-, isiku- ja kohanimede registritega (F. v Tiesenhausen jätkas seda tööd a-te 1831–1850 kohta, 9 köidet).
19. saj kujunes Liivimaa Rüütelkonna arhiiv Riias ajalooliseks maa-arhiiviks, koondades lisaks rüütelkonna enda materjalidele ka mõisate, suguvõsade ja maakirikute materjale. 19. saj keskel anti rüütelkonnale suurem osa Liivimaa Majandusvalitsuse vanast arhiivist ja Liivimaa Õuekohtu arhiiv. Konsistooriumi kaasabil koondati 1890. a-il sinna ka 1834. a-st konsistooriumile saadetud kirikuraamatute teised eksemplarid.
Osaline fondi jaotamine pidi toimuma pärast Liivimaa kubermangu jagamist 1917. a. 1921. a anti ERKAle üle Lõuna-Eesti kirikuraamatud.
1932. a oli ERKAs Liivimaa Rüütelkonna maamaksu komisjoni ja statistikakomitee materjale, toimikuid a-ist 1860–1913 (koos nimistuga).
Fond 909 võeti ENSV RAKAs arvele 1947. a. 1958. a eraldati siit 593 säilikut fondi nr 3724 (Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi Kadastriosakond). Hiljem on täienenud teistest fondidest eraldatud materjali arvel.
Seonduv aines
Suurem osa Liivimaa Rüütelkonna arhiivist asub LVVA, f 214, 2692 s, 1857–1920.
Kirjandus
Bruiningk, H. v. Das livländische Ritterschaftsarchiv zu Riga. // Arbeiten des Ersten Baltischen Historikertages zu Riga 1908. Riga 1909. Lk 274–285.
Stackelberg, E. v. Die Livländische Ritterschaft. Wien: Braumüller 1929.
Tobien, A. Die Livländische Ritterschaft in ihrem Verhältnis zum Zarismus und Russischen Nationalismus. Riga 1925.
Die Landmarschälle und Landräte der Livländischen und der Öselschen Ritterschaft in Bildnissen / gesammelt, zusammengestellt und mit historischen Text versehen von Georg von Krusenstjern ; herausgegeben von der Livländischen Ritterschaft und von der Öselschen Ritterschaft. Hamburg : Harry v Hofmann, 1963.
Die Livländischen Ländmarschälle von 1643–1899. // Baltische Monatsschrift. Hrsg. v. Arnold v Tideböhl. Bd. XLVII. Riga 1899. Lk 145–212.
Verzeichnisse der Transehe’schen Bibliothek und der Archivbestände der Livländischen Ritterschaft / im Auftrage der Livländischen Ritterschaft bearbeitet von Heiner Baron v Hoyningen gen. Huene. Schleswig 1978.