Fondiloend

1.1.2. Talurahvaasjade komissarid

Komissar für Bauerangelegenheiten

Комиссар по крестьянским делам

Ajalugu

Vallaomavalitsuste riiklik järelevalveasutus.

Teisi nimetusi: Komissar für Bauernsachen.
1889. aasta kohtureformiga kaotati vallaomavalitsuste senised järelevalveasutused — kihelkonnakohtud. Järelevalveks vallavalitsuste tegevuse ja maakasutusega seotud talurahvaseaduste täitmise üle seati ametisse talurahvaasjade komissarid. Eestimaa kubermangus moodustati kaheksa (Harju-Tallinna, Harju-Rapla, Järva-Paide, Lääne-Haapsalu, Lääne-Hiiu, Lääne-Lihula, Viru-Jõhvi, Viru-Rakvere), Liivimaa kubermangus 17 komissarijaoskonda, Eesti alal oli viimastest üheksa (Pärnu-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal igaühes kaks ja üks jaoskond Kuressaares), Valgamaa kahe komissarijaoskonna alla kuulusid põhiliselt Läti alad. Jaoskondade moodustamisel peeti silmas piirkonna suurust ja rahvaarvu ning võimalikult hõlpsamat kättesaadavust elanikkonnale. Maakondades, kus komissarijaoskondi oli rohkem kui üks, määras jaoskondade piirid kubermangu talurahvaasjade komisjon.
Talurahvaasjade komissarid allusid algul otse kubernerile, kes omakorda kandis vastutust nende tegevuse eest Siseministeeriumi ees, a-st 1893 aga kubermangu talurahvaasjade komisjonile. Talurahvaasjade komissaridel ei olnud reeglina luba saata valdadele kuberneri poolt kinnitamata ringkirju.

Talurahvaasjade komissaride ülesandeks oli vallaametnike valimise seaduspärasuse järelevalve ja nende ametisse kinnitamine, vallandamine ja kohtu alla andmine; valla täis- ja volikogude erakorralisteks kokkukutsumisteks lubade andmine, vallavolikogude seadusevastaste otsuste tühistamine ja vastavate kaebuste rahuldamine, vallavanemate abide arvu kindlaksmääramine, vallavalitsuste tegevuse, vallakassa ja magasiaida revideerimine, kroonumaksude registrite kinnitamine; vallaametnike määramine, kui vald polnud ise neid ettenähtud tähtaja jooksul valida suutnud. Komissari ülesandeks oli talupoegadele passide väljaandmine vallavanema põhjendamata keeldumise korral selles küsimuses; isikute teise kogukonda, linna või kubermangu asumise soovi edastamine kroonupalatile; passi tõlgete kinnitamine; revisjonikirjade koostamise korraldamine võimaliku rahvaloenduse korral.

Komissar kinnitas talupoegade ja mõisnike vahelised rendilepingud ja talumaade ostu-müügilepingud; toimetas esialgset juurdlust talumaade ebaseadusliku mõisastamise korral, Liivimaal kinnitas mõisavalduste uue mõõtmise tulemused.
Talurahvaasjade komissari kompetentsi kuulus väikeste (alla 200 liikme) vallakogukondade ühendamine (valdade ühendamine oli lubatud ka muudel põhjustel valdade omavahelisel kokkuleppel) ning ettepanekute tegemine rahukogule vallakohtu ringkondade piiride muutmise ja valdade arvu suurendamise või vähendamise kohta komissarijaoskonnas.
Talurahvaasjade komissarid võtsid talupoegadelt vastu suulisi ja kirjalikke palveid nii isiklikult, volinike kaudu kui ka posti teel ning pidid vahendama viimaste poolt kõrgematele instantsidele esitatud kaebusi ja palveid.

Talurahvaasjade komissarid alustasid tegevust 1889. a novembris. Ajutise Valitsuse 30.03.1917. a määrusega talurahvaasjade komissarid kaotati ning funktsioonid läksid üle maakonnanõukogudele ja maakonnakomissaridele, kes lõpetasid tegevuse 1919. a ja andsid asjaajamise üle maakonnavalitsustele.

Materjal

Siseministeeriumi, Eestimaa kuberneri, kubermangu talurahvaasjade komisjoni ringkirjad ja eeskirjad, komissaride ringkirjad ja ettekirjutused vallavalitsustele.
Vallakogukondade järelevalve materjalid: vallavolikogude protokollide koopiad, kirjavahetus ja toimikud kuberneri, ringkonnakohtu, maakonna politseivalitsuse ja vallavalitsustega administratiiv-, järelevalve- ja majandusküsimustes: valdade ühendamine ja eraldamine, vallamajade ehitus, valla täiskogude ja volikogude tegevus, asjaajamise organiseerimise, aruandluse ja vallavalitsuste revideerimine, vallaametnike, vallakohtu tegevus, vallakassa, magasiaida ja toitluskapitalide olukord, maksude ja ühiskondlike koormiste jaotus ja kogumine, toetused ja annetused, rahvaharidus ja koolid, passide väljaandmine ja ümberasumine, kinnipeetavad, sõjaväeteenistuskohustus ja mobilisatsioon, tervishoid, vabatahtlikud tuletõrjeühingud, kindlustusühingud. Talupoegade kaebuste asjad vallavalitsuste peale, kaebused vallaametnike ebaseadusliku tegevuse üle.
Vallaametnike, taluperemeeste, ühendatud valdade (f 66, 1890), 1892. a; külade (f 66), 1898. a; valla ühiskondlike hoonete, vallakassade ja magasiaitade, protsendipaberite jm nimekirjad; andmed vallakirjutajate kohta (f 64 ja 65) 1914-1915.
Talumaade õiguspärase kasutamise järelevalve materjalid: statistilised andmed talumaavalduste kohta, kirjavahetus talumaade kasutamise küsimustes. Talumaade ostumüügi asjad, talu- ja mõisamaade vahetus, talupoegade kaebuste asjad rendikohtadelt ebaseaduslikult väljatõstmise ja talumaade mõisastamise üle. Rendilepingute registreerimise raamatud, talude rendilepingud, talude ostu-müügi lepingud.

Kantselei registratuurraamatud ja arhiivinimistud.

Seadused

09.07.1889. a kinnitatud seadus kohtureformi läbiviimise kohta Balti kubermangudes.
Ajutise Valitsuse seadus 30.03.1917. a Eestimaa kubermangu administratiiv- ja kohalike omavalitsusasutuste ajutise korralduse kohta ja rakendusmäärused. Собрание узаконений и распоряжений правительства. 28.07.1917. N. 173. Lk. 952-954.
RT 1919 nr 78 (22.10.1919).

Kirjandus

Laurson, A. Talurahvaasjade komissari arhiiv. Fondiülevaade EAA 661-1-85.
Eestimaa kubermangu valdade register.