Fondiloend

1.7.2. Kubermangu tööliskindlustuse komisjon

Ajalugu

Tööliste ravikindlustusega tegelev administratiivasutus kubermangus..

Asutati vastavalt „Tööliste kindlustusseadusele” 23.06.1912.
Tööliskindlustuse komisjoni koosseisu kuulusid kuberner (esimees), asekuberner, kubermangu kroonupalati juhataja, ringkonnakohtu prokurör ja tema abi, kubermangu vabrikute vaneminspektor, kubermangu tervishoiuinspektor, kaubandus- ja tööstusministri poolt määratud liige, kubermangulinna nõukogu poolt lähetatud liige, kaks esindajat omanike ja kaks tööliste poolt. Allus Kaubandus- ja Tööstusministeeriumile.

Tööliskindlustuste komisjoni ülesanded olid: tööliste ravikindlustuse ning tööalaste õnnetusjuhtumite kontroll; kindlustusasjade nõukogu poolt välja antud eeskirjade, instruktsioonide ja korralduste ellurakendamine; haigekassade avamine, sulgemine ja liitmine; järelevalve haigekassade juhatuste tegevuse üle.

Liivimaal moodustati Kubermangu Tööliskindlustuse Komisjon 04.04.1913, sellele alluv kubermangu haigekassa oli ülevenemaalise numeratsiooni järgi Haigekassa nr. 51.
Kindlustusüsteemi alustalaks Balti kubermangudes oli Balti Ringkondlik Kindlustusselts, mille põhikiri kinnitati 16.11.1913. A-tel 1913–1914 oli kindlustusseltsi poolt pakutud tööliste kindlustusteenusega ühinenud Liivimaal 642 ettevõtet, millest suurem osa asus Riias.
Venemaal lõpetasid tööliskindlustuse komisjonid tegevuse 28.10.1917 Rahvakomissaride Nõukogu dekreediga „Kogu võim nõukogudele”.
Eesti alal jätkasid haigekassad tegutsemist veneaegsete seaduste alusel kuni 1940. a-ni.

Seonduv aines

Vt ka ERA Haigekassad, 30 fondi, sh tsaariajal alguse saanud.

Seadused

ПСЗ III nr 37444 (23.06.1912).

Kirjandus

Möldre, T. Haigekassade asutamisest. // EAA toimetised 7 (14). Tartu 2001.
Шеломыгин. Н. И. Законодательство о фабрично-заводском труде в России. 1900–1917. Москва 1952.
Государственность России. Кн. 1. Москва 1996. Lk 323.