Fondiloend

1.6.7. Proovikojad

Probierkammer

Пробирная палатка

Ajalugu

Asutus, mis kinnitas väärismetallist toodete väärismetalli sisalduse vastavuse kehtivatele normidele ja pani peale proovi.

18. saj alguses pandi Vene impeeriumis mäeasjanduse korraldamisega seoses paika ka reeglid kuld- ja hõbeesemete märgistamiseks. Järelevalve oli algul Sõja-mereprikaasi pädevuses, 1728. a läks see õigus mündikojale ja kubermangu- ning provintsilinnadesse määrati metalliproovijad (пробирные мастера). 19. saj allus proovivalve Rahandusministeeriumile, kuni 1874. a mäe- ja soolaasjade, edaspidi Riigikassa ja alates 1894. a kaubanduse ja manufaktuuride departemangule. Proovikojad olid 18. saj Moskvas ja Peterburis, 19. saj esimesel veerandil Riias ja Jekaterinburgis.
Baltimaades vastutasid varem kuld- ja hõbeesemete kvaliteedi eest kullasseppade tsunftid. Riia Proovikoda asutati 1811. a keisri kinnitatud Riiginõukogu arvamuse alusel ja tegutses Liivimaa Kroonupalati alluvuses ühtlasi rahavahetuskontorina. Vastavalt keisri kinnitatud määrusele 27.11.1840, millega asutati proovikojad ühtsetel alustel kogu Vene impeeriumis (jagunesid kohalikeks, ringkonna ja pea-proovikodadeks) ja määratleti taksid ja riigilõivud, alustas Riias 08.12.1841 tegevust ringkonna proovikoda (Bezirks-Probierhof e Bezirks-Probierhütte), millele allusid kõik Liivi-, Eesti-, Kuramaa ja Pihkva kubermangude proovikojad. Kohalikud proovikojad asutati Tallinnas, Miitavis, Tartus ning Liibavis. Seadus lubas jätkata tegevust linnakogukonna poolt ülalpeetavatel metalliproovijatel, seda õigust kasutas Tallinn.
1861. a põhikirja järgi jäid proovikojad alles ainult Peterburis ja Moskvas, mujal tegutsesid proovijad kubermangulinnades kroonupalati ja kreisilinnades rentei juures. 1882. a asutati proovikojad 11 suuremas keskuses, nende vahel jagati ära Euroopa-Venemaa ja Kaukaasia (Aasia ossa järelevalve ei laienenud), tekkisid proovivalve ringkonnad (пробирные округа). 1896. a põhikiri asendas nimetuse proovikojad (пробирные палатки) nimetusega ringkonna proovivalve inspektsioon (окружные пробирные управления). See koosnes ringkonnaülemast, tema abist, proovijatest, laborantidest ja nende abidest. Vahetut kontrolli teostas proovivalve inspektor (пробирные инспектор). Kus proovijat polnud, seal tuli esitada esemed proovimiseks kohalikku kroonupalatisse või kreisirenteisse, mis pidi tasuta saatma need lähimasse prooviasutusse.

Proovikoja ülesanded olid: kullast ja hõbedast esemete proovimine ja märgistamine; otsene järelevalve asutuste üle, mis tegelesid väärismetallide töötlemise või müügiga, müntide väärismetalli sisalduse kontrollimine vastavalt valitsuse korraldustele, vajadusel muude keemiliste analüüside tegemine. Lisaks proovivalve inspektsioonile võis Rahandusministeerium panna nende ülesannete täitmise ka maksu- või vabrikuinspektoritele.
Ettenähtud olid soodustused tööstusliku tootmise otstarbel, näidiste, mudelite ja jooniste kogude koostamine prooviasutustes. Märgistada tuli kõik väärismetallist esemed, nii kodu- kui välismaised, väljaarvatud valitsuse poolt vermitud medalid, vanad kunstiesemed, inkrusteeringud relvadel, kulla ja hõbeda sulamid ja esemed, mis kaaluvad alla ½ solotniku.

Seadused

ПСЗ II nr 13997 (27.11.1840).
ПСЗ III nr 12625 (11.03.1896).
Пробирный устав 1861, 1882 (СЗ XI, 2. osa).
EAA 291-8-112; EAA 291-1-7582.