Fondiloend

1.6.5.3. Riiklikud hoiukassad

Staatssparkassen

Государственные сберегательные кассы

Ajalugu

Riiklikud krediidiasutused eraisikute vaba raha hoidmiseks.

Tallinna Riiklik Hoiukassa nr 145 asutati 16.04.1884 Riigipanga Tallinna osakonna juurde 1884. a linnade hoiukassade põhikirja alusel, mille aluseks oli keisri poolt 16.10.1862 kinnitatud põhimäärus 1864. ja 1881. a täiendustega. Järgnevatel aastatel pärast Tallinna Riikliku Hoiukassa asutamist moodustati riiklikud hoiukassad juba renteide juurde: 1885. a Viljandis, 1886. a Haapsalus, Kuressaares, Paides, Rakveres, Tartus ja Võrus. Hoiukassad asutati veel Narvas, Pärnus ja Valgas. Tallinnas tegutses teinegi hoiukassa Tallinna rentei juures — Tallinna Riiklik Hoiukassa nr 888.
1884. a põhikirja järgi loodi linnades riiklikud hoiukassad vaesema rahva väiksemate säästude jaoks. Sissemaks oli 25 kopikat kuni 50 rbl. Hoiuse eest maksti 4% intressi aastas kuni hoius ei ületanud 1000 rbl. Üle selle intressi enam ei makstud. Kui hoius ületas 100 rbl, võis üle selle oleva summa eest osta riigi 5% protsendipabereid (Staatspapiere). Renteid ja riiklikud hoiukassad teostasid ka elu- ja sissetulekute kapitali kindlustamist, müüsid pidupiletite marke (olid ette nähtud täiendava maksuna avalike pidude puhul, kusjuures margita pilet oli kehtetu). Riiklike hoiukassade juurde olid registreeritud postitelegraafi ja koolide hoiukassad.

Riiklike hoiukassade põhioperatsioonid olid hoiuste vastuvõtmine ja väljamaksmine, hoiustelt protsentide maksmine, protsendipaberitega seotud tehingud.

Hoiukassad allusid Venemaa Riigipanga Riiklike Hoiukassade Valitsusele.
Riiklikud hoiukassad lõpetasid tegevuse 1917.–1920. a, osaliselt jätkasid reorganiseerituna Eesti Vabariigis.

Materjal

Materjal säilinud ebaühtlaselt.
Korrastustööde käigus ENSV RAKAs eraldati hoiukassade fondidest hävitamiseks kassadokumendid ja hoiuraamatud, mis olid raamatupidamisraamatutest läbi kantud, hoiustajate avaldused esimese sissemaksu kohta , volitused, teated, kartoteekkaardid, osa kirjavahetusest, kokku üle 3100 säiliku ja ligi 900 kg dokumente.

Riigipanga ja Riiklike Hoiukassade Valitsuse ringkirjad, korraldused ja eeskirjad (1886–1918); Tallinna Riikliku Hoiukassa nr 145 põhikiri ja kirjavahetus kassa avamise kohta (1884); aastaaruanded (1891–1918); aruanded tulude-kulude, operatsioonide arvu, sissemaksude ja isiklike arvete, protsendipaberite, kindlustusoperatsioonide ja teiste hoiukassadega arvelduste kohta (1886–1920); aruanded posti-telegraafi hoiukassade käibe kohta (1917); aasta- ja poolaasta bilansid (1886–1917); protsendipaberite ja hoiustajate nimekirjad (1886–1917). Aktid protsendipaberite ja markide kontrollimise, kassa revideerimise ja dokumentide hävitamise kohta (1904–1917); toimikud ja kirjavahetus aruandluse, hoiukassade asjaajamise, kassade revideerimise, sisse- ja väljamaksete, hoiuste, protsendipaberite, markide müügi, kindlustusoperatsioonide ja koolide hoiukassade kohta, Viljandi Hoiukassa avamise (1885), Põltsamaa Posti-Telegraafi Hoiukassa liitmise kohta Tartu Riikliku Hoiukassaga (1899); Halinga (1909) ja Tori (1912) Posti-Telegraafi hoiukassade avamise; isikkoosseisu palkade ja autasustamise, hoiukassade evakueerimise (1914–1917); N. Pirogovi ausamba rajamiseks annetamise ja Tartu Ülikoolis N. Pirogovi nimelise stipendiumi kinnitamise kohta (1912–1916), Tallinna 19. Matusekassa tegevuse kohta ja matusekassa põhikiri (1911); registratuurraamatud (1886–1917); arhiivinimistud (1886–1917); hoiustajate registrid ja nende dokumendid. Väljastatud intresside registrid (1896, 1916); raamatupidamisraamatud ja dokumendid: pearaamatud (1905–1918), kontrollraamatud ja -arved (1890–1918), sh posti-telegraafi (1890–1918) ja koolide hoiukassade (1902–1912) arved, kassaraamatud, väljavõtted kassaraamatust (1920), posti-telegraafi riiklike hoiukassade kassa igapäevaste operatsioonide ja raha liikumise raamatud (1917–1918), hoiustajate isiklike arvete raamatud, protsendipaberite ja markide tulude-kulude raamatud, dokumendid operatsioonide kohta teiste hoiukassadega ja kviitungid.
Tartu Riikliku Hoiukassa nr 493 juurde registreeritud posti-telegraafi riiklike hoiukassade dokumendid: Tartu Posti-Telegraafi Riiklik Hoiukassa nr 1 (1890–1918), Mustvee nr 2 (1891–1918), Jõgeva nr 3 (1893–1918), Nuustaku (Otepää) nr 4 (1897–1918), Põltsamaa nr 5 (1893–1918), Elva nr 6 (1909–1918), Krasnaja-Gora nr 7 (1909–1918), Kambja nr 8 (1910–1918), Puka nr 9 (1912–1918), Tabivere (Voldi) nr 10 (1913–1918), Võtikvere nr 11 (1914–1918), Võnnu nr 12 (1915–1918), Nina nr 13 (1916–1918), Kavastu nr 14 (1916–1918), Nõo nr 15 (1916–1918), Rõngu nr 16 (1916–1918), Kolga-Jaani nr 17 (1916–1918), Tartu nr 18 (1916–1918), Puhja nr 19 (1916), Pilistvere nr 20 (1916–1918), Lohusuu nr 21 (1916–1918), Tudulinna nr 22 (1916–1918), Vidrike nr 23 (1916–1918) ja Tartu nr 24 (1917–1918) avaldused ja raamatud esmase sissemaksu kohta, hoiustajate isiklike arvete raamatud, operatsioonide registrid ja kassaraamatud (1890–1918).
Abja, Emmaste, Haapsalu, Halliste, Hullo, Järva-Jaani, Järvakandi, Karuse, Koeru, Kõrgessaare, Käina, Kärdla, Kärgu, Käru, Lelle, Lihula, Linnamäe, Martna, Mihkli, Mõisaküla, Märjamaa, Nuia, Olustvere, Paadrema, Paatsalu, Paslepa, Risti, Saulepi, Silla, Suure-Jaani, Taebla, Tarvastu, Tuhalaane, Türi-Alliku, Vanamõisa, Vana-Vändra, Varbla, Velise, Vigala, Viljandi ja Virtsu posti-telegraafi riiklike hoiukassade hoiustajate isiklike arvete raamatud (1907–1918).
Koolide hoiukassade hoiustajate isiklike arvete raamatud (1902–1918).

Seadused

ПСЗ II nr 38798 (16.10.1862).
ЭГВ 19.04.1884.