Fondiloend

1.6.5.2. Rentei

Rentei

Казначейство

Ajalugu

Riigikassa osakonnad maakonnas (kreisirentei) või kubermangus (kubermangurentei).

Teisi nimetusi: maakonnakassa.
Kreisirenteid asutati Venemaa Läänemerekubermangudes 1775. a ülevenemaalise kubermanguseaduse rakendamisega alates 03.07.1783. Tallinnas, Tartus ja Pärnus tegutsesid renteid koos proviandimagasinidega juba 17. saj ja reorganiseeriti 1783. a.
Allusid kubermangu kroonupalatile.
Asehalduskorra kaotamise järel 1797. a jätkasid kroonupalatid ja renteid tegutsemist, pärast Rahandusministeeriumi moodustamist 1802. a allusid nad viimasele. Renteide kaudu koguti kokku pearaha, mitmesugused riiklikud lõivud (aktsiisid), kroonumõisate ja metsade tulud, anti välja passe ja kauplemislubasid, müüdi raudarssinaid jm ning maksti välja riigiametnike palgad ja pensionid.
Suurem reorganiseerimine toimus 1860. a-tel. 1863. a kaotati Venemaal eri ministeeriumide kassad ja kõik nende kohustused pandi Rahandusministeeriumi kassale. Lisaks maakonnarenteidele loodi kubermangurenteid. 01.01.1865 reorganiseeriti Tallinna ehk Harjumaa rentei Tallinna kubermangurenteiks. Kõik renteid pidid asjaajamises üle minema vene keelele. 1880. a-tel rajati renteide juurde riigihoiukassad.

Enne I maailmasõda tegelesid renteid mitmesuguste rahandusoperatsioonidega: korraliste ja erakorraliste riigimaksude kogumine ja maksualuste kohta arvestuste pidamine, tempelmarkide, aktipaberite, vekslipaberite, pidupiletite marke, raudarssinate ja mängukaartide müümine; rahavahetamine, riigi protsendipiletite ja riigirendipiletite ostmine ja müümine; rahasaadetiste edasitoimetamine. Renteid ja riigihoiukassad tegelesid ka sissetuleku- ja elukindlustuste vastuvõtmisega.

Eesti Vabariigis jätkasid renteid tegevust ja kaotati Eesti Vabariigi Riiginõukogu seadusega 14.05.1922, nende ülesanded anti üle Eesti Riigipanga osakondadele.

Materjal

Renteide ja riigihoiukassade materjalid jõudsid ERKAsse pärast renteide kaotamist. Fondide korrastamise käigus 1945.–1954. a eraldati renteidest riigihoiukassade fondid, renteide materjalidest makuleeriti ühtekokku 8023 säilikut ja 3711,1 kg.

Ukaasid ja patendid 1763–1861 (f 529), Senati, Rahandusministeeriumi, Riigipanga, Riikliku Hoiukassade Valitsuse, kroonupalatite ringkirjad ja ettekirjutused 1827–1914; ukaasid ja patendid 1763–1861 (sh Võru linna asutamise kohta 1784–1787 (f 529, s 3)
Ringkirjad, ettekirjutused ja eeskirjad renteide asjaajamise kohta, rahatähtede ja valerahade kirjeldused (1813–1890), juhendid pearaha ja aktsiisimaksude määramiseks ja sellest vabastamiseks jne (1792–1917).
Nimekirjad maksumaksjatest ja maksuvõlglastest, mõisate juurde kirjutatud vabadest inimestest Tartumaal 1806–1814 (529-1-1991, 1992); pensionäridest 1866–1915; loteriivõitude tabelid 1893–1913. Obrokimaatükkide omanike nimekirjad 1794–1867 (529-1-5502), kaupmeeste nimekirjad 1806–1851 Tartus ja Võrus (s 5512), revisjonilehed 1834–1842 (s 5604), Aia mõisa maadel elavate raskolnikute nimekirjad 1863. a (s 5676), surnud pensionäride surmatunnistused 1851–1855 (s 5621),
Aruanded ja andmikud riiklike maksude ja lõivude (pearaha-, aktsiisi-, maa-, korteri-, aurukatla-, lõbustus-, kinnisvara-, tööstusmaks jne) laekumise kohta 1786–1920; andmikud kroonutalupoegade rendi, obroki, koormiste ja maksude kohta 1862–1868; teated toiduainete ja loomasööda turuhindade kohta 1817–1916, Tartu rentei ja magasini aastaaruanded 1751–1771, teated ja aruanded riigi vahendite käibe kohta 1786–1920; Võrumaa kroonumõisate talupoegade rahamaksude arveraamatud 1901–1908.
Passide väljaandmise raamatud, passide tõendusdokumendid ja passid 1802–1917, teekonnarahade arvestuse raamatud ja dokumendid 1805–1874; renteide ametnike teenistuslehed ja kirjavahetus isikkoosseisu kohta 1820–1922; kirjavahetus (1741–1919) rentmeistrite ja renteide töökorralduse, renteide revideerimise, kroonumagasinide, rubla kursi ja rahavahetuse, kauplemis- ja tegevuslubade väljaandmise, kroonumõisate rendi, maksukogukondade (oklaadide), passide väljaandmise, nekrutivõtmise ja nende ülalpidamise, isikute ja asutuste vara rentei hoones hoidmise, Tartu Proovikoja 1854–1876, tempelpaberi jm lõivude, maksuarvestuse kohta, pensionide ja toetuste väljaandmise; pangaoperatsioonide kohta.
Raamatupidamisraamatud: riigitulude laekumise ja väljaminekute, kassa sissetulekute ja väljaminekute kohta (tulu- ja kululiikide kaupa); registratuurraamatud: Tartu renteis peetud toimikute ja nööriraamatute nimekirjad 1730–1913 (s 6560), arhiivitoimikute nimistud 1751–1846; Eesti Vabariigi aegsed materjalid (1918–1920): riigitulude laekumisteated; maksude, lõivude ja trahvirahade; tulumaksu, kinnisvaramaksu, ärialaste maksude, kohtu- ja kinnistuslõivude, tempelmaksu ja trahvirahade, erimaksude, teenustasude, korraliste ja erakorraliste riigimaksude, riigivarade müügist saadud summade ja kasutamistasude, juhuslikkude summade laekumisteated; kassa, memoriaali jm dokumendid.

Seonduv aines

Riia kubermangurentei LVVA f 79 (1726–1874) 1898–1917, 1606 s;
Renteide dokumendid 1918–1922: ERA f 74 (Riigikassa 1918–1929, 4456 s.)

Seadused

ПСЗ I nr 14392. Ptk I.12, XI; ПСЗ II nr 39487 (15.04.1863).
RT nr 33 /1922 (23.05.1922).