Fondiloend

1.6.5.1. Kroonupalat

Kameralhof

Казенная палата

Ajalugu

Venemaa Rahandusministeeriumi kohalikud allasutused kubermangus.

Teisi nimetusi: kameraalkoda.
Kroonupalatid moodustati Eesti- ja Liivimaal 1783. a, samal ajal kui toimus asehalduskorra sisseseadmine ja vastavalt 1775. a ülevenemaalise kubermanguseaduse alusel riigi tuluallikate (kroonumaad ja talupojad, metsad, aktsiis, pearaha jm maksud sh maksualuse elanikkonna arvestus ja hingeloenduste läbiviimine) ja varade haldamiseks. Pärast asehalduskorra kaotamist 1796. a jätkasid kroonupalatid tegevust.
Kroonupalati esimees oli viitsekuberner, liikmeteks ökonoomiadirektor, nõunik, 2 assessorit ja kubermangu rentmeister. Kantselei kasvas vastavalt vajadusele ja jagunes ekspeditsioonideks, nende arv ja koosseis muutusid aja jooksul. Allus algul kubernerile, 1797.–1802. a Senatile, 1802. a-st Rahandusministeeriumile. Alates 1845. a-st määrati kroonupalatitele direktorid. Kroonupalatile allusid kreisirenteid, 1783.–1797. a tollivalitsused, alates 1885. a-st maksuinspektorid, kuni 1905. a-ni kaalude ja mõõtude proovikojad ja alates 1894. a-st kubermangude vabrikuinspektsioonid. Alates 1841. a-st läks kroonutalupoegade kureerimine ja metsaasjandus riigivarade palatite pädevusse. 1863. a loodi Balti kubermangudes eraldi aktsiisivalitsused. 1865. a loodi Eesti- ja Liivimaa kontrollpalatid ja kroonupalatilt võeti ära finantskontrolli funktsioon. 1866. a said kroonupalatid uue struktuuri ja eelarved. Nekrutiosakonna funktsioonid läksid seoses üldise sõjaväekohustuse kehtestamisega 1873. a üle väeteenistuskomisjonidele.
1885. a viidi kroonupalatite juures sisse maksuinspektorite ametikohad otseste maksude kogumiseks. 14.05.1893 seaduse järgi loodi kroonupalatite juurde kubermangude korterimaksu komisjonid, 1899. a kubermangude tööstusmaksu komisjonid.
07.10.1917 evakueeriti Eestimaa Kroonupalat Stavropoli, kus 1920. a algul lõpetas tegevuse Stavropoli sõjakuberneri korraldusega.
Liivimaa Kroonupalat evakueeriti Riiast 1915. a esialgu Pihkvasse, seejärel Tartusse. Vastavalt Rahvakomissaride nõukogu dekreedile 26.04.1918 „Evakueeritud kroonupalatite likvideerimise korrast” likvideeriti Liivimaa Kroonupalat 01.06.1918, likvideerimiseks moodustati eraldi komisjon, mis tegutses kuni 1919. a märtsini, mh jaotati arhiiv Eesti ja Läti vahel.

Kroonupalatite ülesanded olid otseste ja kaudsete maksude ning riiklike koormiste arvestus ja sissenõudmine (pearaha, aktsiisid — veini ja soolamaksud, kinnisvaramaks; proviandi, loomasööda ja majutuskohustused, tempelpaberi müük jne), kroonuehitiste ja riiklike tuluallikate (mets, maa, vesi, kroonuettevõtted) haldamine; kroonu-, lossi- ja ökonoomiatalupoegade kureerimine; järelevalve erakaubanduse ja töönduse üle; maksustatava elanikkonna arvestus, hingeloenduste läbiviimine; renteide tegevuse kontrollimine.

Eestimaa Kroonupalati struktuuriüksused:
1. Üldosakond (1783–1920).
2. Nekrutiosakond (1783–1873) 1873. a seoses üldise sõjaväekohustuse seaduse kehtestamisega läksid funktsioonid üle kubermangu ja maakondade väeteenistuskomisjonidele.
3. Ökonoomiadirektori ekspeditsioon (1783–1797), 1897. a nimetati ümber I ekspeditsiooniks; 1800. a 1. nõuniku ekspeditsioon, 1812. a majandusekspeditsioon. 1823. a liideti hingerevisjoni ekspeditsiooniga ühtseks majandusekspeditsiooniks.
4. Riiklike arvete ekspeditsioon (1783–1800), 1800. a – 2. nõuniku ekspeditsioon, 1801. a – 3. nõuniku ekspeditsioon, 1812. a — arveekspeditsioon, 1823. a kontrolli osakond (kolme lauaga). Kontrolliosakond likvideeriti 1864. a seoses Eestimaa Kontrollpalati moodustamisega.
5. II ekspeditsioon (1797–1800), 1800. a nimetati ümber 3. nõuniku ekspeditsiooniks, 1801. a 2. nõuniku ekspeditsiooniks; 1809. a 1. nõuniku ekspeditsioon, 1814. a hingederevisjoni ekspeditsioon. 1823. a liideti majandusekspeditsiooniga ja moodustati majandusosakond.
6. Majandusosakond (1823–1841).
7. Soolaosakond (1829–41). Soola-, majandus- ja veiniosakond liideti 1841. a revisjoniosakonnaks.
8. Metsaosakond (1828–1841).
9. Revisjoniosakond (1841–1897).
10. Kubermangu rentmeistri ekspeditsioon (1783–1823).
11. Renteide osakond (1823–1879).

1878. a toimus reorganiseerimine, mille järel kroonupalati ülesanded jagunesid kolme osakonna vahel: revisjoniosakond sai 2., renteide osakond 3. ja juurde moodustati 1. ehk korraldav osakond. Igas osakonnas olid lauad.
1. osakond kontrollis kaubandus- ja tööstusettevõtteid ja kogus neilt makse, tegeles riiklike hangetega, laatade organiseerimisega, pensionide maksmisega riigiteenistujatele.
2. osakond tegeles arvepidamisega maade ja nende omanike, tööstusettevõtete ja kinnisvara üle, viis läbi hingerevisjone, pidas kaupmeeste, vallaliikmete jne nimekirju, oklaadiraamatuid. Tegeles mitmesuguste riigimaksudega (maa-, väljaostu-, tulu-, kinnisvara-, aktsiisi-, pärandusmaks jne).
3. osakond tegeles arvepidamisega riigikassa kulude ja tulude kohta (5%-line maks hoiustelt, krediidiühingute ning tööstus- ja kaubandusettevõtete maksud, kindlustus, maksud pangaoperatsioonidelt, sõjaväe finantseerimise ja sõjaväest kõrvalehoidmise eest trahvimise küsimused).

Seonduv aines

Kroonupalatite materjalidest on moodustatud Eestimaa ja Liivimaa revisjonilehtede kollektsioonid (f 1864, 1865, nende kohta andmebaas EAA-s). Suurem osa Liivimaa kroonupalati fondist asub Lätis (LVVA f 77, 48378 s 1722–1918, 16 nim)
EAA f 626 Eestimaa Kroonupalati ja allasutuste ametnikkude laenu-ja hoiukassa (Leih- und Sparkasse der Beamten des Estländischen Kameralhof) 27 s 1897–1917.
VRAA: Rahandusministeeriumi departemangud ja allasutused (f 559–562, 571–575, 577, 583, 587); Senati riiklike arvete ekspeditsioon — f 557, Senati riiklike arvete revideerimise ekspeditsioon — f 558.

Seadused

ПСЗ I nr 14392 (1775), 15776, 17584, 17681 (28.11.1796); ПСЗ II nr 4833, 14698, 18580 (02.01.1845), 37197, 41604, 43336, 52983; ПСЗ III nr 2907, 15601, ПСЗ III nr 9612.
О порядке ликвидации эвакуированных казенных палат. — Собрание узаконений и распоряжений рабоче-крестьянского правительства. 1918, нр 37. Lk 487.
EAA 178-1-12983.

Kirjandus

Amburger, E. Geschichte der Behördenorganisation Russlands. Lk 209–210 jm.
Ederberg, W. Eestimaa kroonupalati arhiiv; fondi eessõna.
Ерошкин, Lk 121.
Hupel, A. W. Die gegenwärtige Verfassung. Lk 26, 75–94.
Энциклопедический словарь. Т. XIIIa. СПб. 1894.