Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Maakonnaametnikud, kes valvasid kroonumõisate üle, lahendasid kriisiolukordi (taudis, näljahäda, üleujutused), täitsid politselisi ülesandeid, organiseerisid sõjaväe varustamist ja majutamist ning väeosade liikumist, vastutasid kõrgete valitsusametnike läbisõidu korraldamise eest.

Teisi nimetusi: marsikomissarid.
Kreisikomissarid nimetati ametisse rootsiaegse 1668. a maapolitseikorraldusega adra- ja sillakohtunike abilistena eelkõige sõjaväe läbimarsi (sh viljamagasinide ja ööbimiskohtade) organiseerimiseks. Ametiaeg oli kolm aastat, ja trahvi ähvardusel ei tohtinud sellesse valitu või määratu ametist keelduda. Analoogiline kord kehtis ka 18. saj. Enamasti nimetati sellesse ametisse mõni kohalik mõisnik. Palk oli väike ja amet ebapopulaarne ning seetõttu sageli täitmata.
19. saj määras kreisikomissari ametisse kroonupalat ja karistuseähvardust enam polnud.

Seadused

Landes-Polizei-Ordnung 1668. / Buddenbrock. Sammlung der Gesetze, welche das heutige livländische Landrecht erhalten. Bd. II. Riga 1821. Lk 571–573.