Fondiloend

1.6.3.1. Majandusvalitsused

Ökonomieverwaltung

Экономическое Управление

Ajalugu

Riigimaksude arvestuse ja kogumisega tegelevad ametkonnad

Teisi nimetusi: tulundusamet.

Riigitulude valitsemiseks nimetati Tartus ametisse ökonoom Poola ajal 1582 a. Rootsi riik sai Liivimaa vallutamisega Poolalt (1629. a) päranduseks märkimisväärse koguse riigimaid, millele lisandusid poolakaid pooldanud isikutelt võõrandatud mõisad. 1630. a-ks oli suurem osa mõisaid Rootsi aristokraatiale välja jagatud.
1681. a läks reduktsiooni tulemusel 5/6 maavaldustest Liivimaal tagasi Rootsi riigile. Selle suure maafondi valitsemiseks loodi eriline majandusvalitsus kahe kontoriga (Ökonomie-Comptoir) — Liivimaa Läti osa jaoks Riias ja Eesti osa jaoks Tartus.
Kummagi kontori eesotsas seisis majandusasehaldur (Ökonomie-Statthalter), 1699. a staatide järgi kuulusid koosseisu raamatupidaja, kirjutaja, fiskaal, maamõõtja ja politseinik abilisega. 1691. a anti asehaldureile üldine instruktsioon, 1696. a reglement majandusvalitsuste töötajaile, rentnikele ja riigimaade talupoegadele. Neis määrati üksikasjalikult asehalduri kohustused, tema kontori teenistujate ja riigimaade rentnike ülesanded, kuid normeeriti ka riigitalupoegade koormised. Asehaldur teostas järelevalvet kroonumõisate, koolide, kirikute ja pastoraatide ning riigimaade mõõdistamise üle, kureeris riigimaade talupoegi (sh võis väiksemate kuritegude eest ka karistada), lahendas piirivaidlusi, vastutas rendimaksude õigeaegse sissenõudmise ja renteisse ning magasini üleandmise, metsade mõistliku majandamise, tee- ja sillaehituskohustuse jaotamise eest ja revideeris isiklikult kroonumõisaid.

Pärast Põhjasõda jätkas tulundusametkond tööd. 11.12.1719 asutati Kammerkolleegium Peterburis, mille kolm kontorit vastutasid riigitulude kogumise ja haldamise eest. Eesti- ja Liivimaa tulundusametkonna eesotsas oli peaökonoomiadirektor (asukohaga Riias), kes tegeles kogu tulundusametkonna töö järelevalvega, juhtis maarevisjone, lahendas koloniseerimisküsimusi ja kroonutalupoegade esitatud kaebusi. Talle allusid peaökonoomia Riias ja ökonoomiad e majandusvalitsused Tartus ning Kuressaares. Iga ökonoomia juures olid ametis kameriir ja rentmeister, lisaks eraldi rentmeister Pärnus. Riias oli ka ülem- ehk kubermangukameriir. Tallinna kubermangus oli kroonumõisaid vähem ja ametis oli ainult üks kameriir ja üks rentmeister, 1758–1763. a olid mõlemad ametid ühe mehe — Hermann Bluhmi — käes. 1763. a otsustas Senat kohad lahutada.
18. saj allus kogu tulundusametkond vahetult Peterburis asuvale Kammerkolleegiumist järkjärgult eraldunud Liivi- ja Eestimaa Asjade (alates 1763. a-st Liivi-, Soome- ja Eestimaa Asjade) Kammerkontorile.
Seoses asehalduskorra sisseviimisega 1783. a moodustati Eesti- ja Liivimaa kroonupalatid, mis tegelesid riigimõisaid puudutavate küsimustega kuni 1841. a-ni. Sellele allusid majandusvalitsused ehk tulundusametid (Ökonomie-Verwaltungen) asusid asehalduskorra ajal Riias, Tartus, Kuressaares ja Tallinnas. Endised ökonoomiadirektorid ehk asehaldurid (Statthalter) nimetati ümber majanduskomissarideks (Ökonomie-Comissar). Kammerkolleegium Peterburis kaotati pärast kroonupalatite loomist 1784. a, taastati 1797.–1802. a ja asendati siis rahandusministeeriumiga. Kroonupalat oli ministeeriumi esindaja kubermangus. Majandusvalitsused jätkasid kroonupalati alluvuses tegevust kuni riigivarade valitsuste loomiseni 1841. a.
Majandusvalitsuste ülesanded olid: arvepidamine maamõisate kroonule makstavate naturaalmaksude üle ja kroonumõisate majandusküsimuste lahendamine.

Seadused

Buddenbrock. Sammlung der Gesetze, welche das heutige livländische Landrecht enthalten. Bd. 2. Riga 1821. Lk 1204jj (21.03.1696), 1223 jj (21.08.1691).
ПСЗ I nr 3466 (11.12.1719), 5220 (02.01.1728), 11973 (18.11.1763).

Kirjandus

LVVA fond nr 7400 ajalooline õiend (G. Jensh).
Amburger, E. Geschichte der Behördenorganisation. Lk 119, 202.
Hupel, A. W. Die gegenwärtige Verfassung. Lk 31–32.
Laur, M. Vene kroonuasutused Läänemereprovintsides 1721–1783 ja nende materjalid. // TRÜ toimetised. Vihik 851. Tartu 1989. Lk 71–80.
Laur, M. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710–1783). Tartu 2000.