Fondiloend

1.5.1.2. Sõjakahjude hindamise komisjon (maakondlik)

Уезднaя оценочная комиссия

Ajalugu

Juhindudes kubermangude üldise korralduse § 23-le lisatud sõjaseisukorras olevate piirkondade eeskirjadest loodi 1915. a suvel hindamiskomisjonid. Nende koosseisu kuulusid rüütelkonna kreisisaadiku eesistumisel maakonna sõjaväeülem, talurahvaasjade komissar, linna politseimeister või maakonna politseiülem, linna või valla omavalitsuste esindajad, vastava jaoskonna maksuinspektorid ja rahukohtunikud. 1916. a toimunud reformi käigus lisandusid kaks kohalikku elanikku ja välikontrolli esindaja. Alates 1917. a juhatasid komisjone alul kreisikomissarid, hiljem politseiametnikke asendanud linna ja maakonna miilitsaülemad.
Komisjonid jagunesid kolmeliikmelisteks allkomisjonideks, mis tegelesid avalduste vastuvõtmise, sündmuskohtade ülevaatamise ja kahjude hindamisega oma piirkonnas. Hüvitiste maksmine toimus komisjoni otsuse alusel Põhjarinde 2. Likvideerimiskomisjonis.
Saaremaal olid hindamis- ja rekvireerimiskomisjonid 1917. a-ni ühendatud.

Materjal

Liivimaa kubermanguvalitsuse, Põhjarinde varustusülema ja 2. Likvideerimiskomisjoni ringkirjad ning ettekirjutused; kirjavahetus; istungite protokollid; andmed isikkoosseisu kohta; rekvireerimistoimikud (f 1686, 220, 3932); hindamistoimikud; raamatupidamismaterjalid; registratuurraamatud.
Pärnumaa komisjoni esimehe teated väiketööstuse ettevõtete avamisest 1912–1915 (f 225).