Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Kuberner — Vene riigivõimu kõrgeim esindaja kubermangus.

Teisi nimetusi: Tallinna Asehalduri Kantselei, Kanzlei des Revalschen Statthalters,
Канцелярия Ревельского наместника (1783-1797)

Eestimaa kuberneri ametikoht loodi Senati 03.07.1783. a ukaasiga, seoses 07.11.1775. aasta kubermanguseaduse laiendamisega Eestimaa kubermangule.

Senati 03.12.1783 ukaasiga asutati Tallinna (Reveli) asehalduskond, mille kõrgemaks administratiivasutuseks sai vastavalt Senati 15.01.1784 ukaasile Tallinna Asehalduskonna Valitsus eesotsas kuberneriga. Kuberner vastutas kõigi kohalike asutuste tegevuse eest, talle allusid ka kohalik sõjavägi ja politsei. Senati 28.11.1796 ukaasiga „Kuni 1783. a Liivi- ja Eestimaal eksisteerinud kohalike asutuste taastamine” likvideeriti Tallinna asehalduskond. Säilis kubermanguvalitsus eesotsas Eestimaa tsiviilkuberneriga. Kuni 1802. a allus kuberner Senatile ja alates 1802. a-st Venemaa Siseministeeriumile. Samast ajast loodi kuberneri juurde asjaajamise kordineerimiseks kantselei. Kuberneri võim laienes kõigile kohalikele asutustele. 1837. a instruktsioon kuberneridele kuulutas kuberneri kohaliku kõrgema võimu esindajaks, kelle järelevalve alla kuulusid kõik administratiiv-, finants-, sõjaväe-, majandus- ja seisuslikud asutused. Eestimaa kuberneri funktsioonid olid võrreldes Venemaa sisekubermangudega piiratud Balti rüütelkondade ja linnade seisuslike privileegidega. 1845. a kubermangude reform laiendati Eestimaa kubermangule Senati 15.05.1852 ukaasiga. Kuberneri funktsioone kitsendati, ta kaotas kontrolli õiguse kohtuasutuste, kontrollpalati, aktsiisivalitsuste ja veel mõnede asutuste üle. Kuberner seisis kubermanguvalitsuse eesotsas, mis muutus sisuliselt kuberneri täidesaatvaks organiks. Kuberner oli ka enamuse kubermangu komiteede ja komisjonide esimeheks — talurahvaasjade komisjon (1893-1917); linnaasjade komisjon (1877-1917); vabrikute ja mäeasjanduse komisjon (1894-1917); väeteenistuse komisjon (1874-1917); metsakaitse komitee (1888-1917).
Algselt polnud kuberneri kantseleil iseseivaid koosseise ja struktuurseid alajaotusi, välja arvatud kuberneri juures olev eriline sekretär ja paar kantseleiametnikku, kelle ülesandeks oli salajase kirjavahetuse pidamine. 1794. a moodustati viimastest iseseisev „salajane osa”. 1852. a ukaasiga kinnistati kuberneri kantselei koosseisud — kaks lauaülemat kahe abilisega, neli kirjutajat ja kaks ametnikku erilisteks vajadusteks. 1865. a kuberneri kantselei koosseisud muutusid. Struktuursete osadena tekkisid aruande- ja (1852-1917) palvekirjade lauad (1868-1885), mis 1886. a nimetati ümber korraldavaks; salajane (1868-1915), linnade (1877-1917) ja toiduainelauad (1846-1869); passi ekspeditsioon moodustati 1863. a ja muudeti 1873. a lauaks.
Peale laudade tegutsesid kantselei juures ajutised ja alalised komisjonid ning komiteed: Eestimaa Kubermangu Rõugepanemise Komitee (1852-1883); Kubermangu Rahvatervise komitee (1865-1871); Eestimaa Varustuskomisjon (1824-1843); Tallinna Ümbruse Teede Korrastamise Komisjon (1852-1855); Kambi ja Raasiku Mõisate Komisjon (1849-1851).
Eestimaa kuberner tagandati ametist Venemaa Ajutise Valitsuse määrusega 04.03.1917 ja asendati kubermangukomissariga.

Materjal

Nim 1
Senati ukaasid (1827-1851); Siseministeeriumi ettekirjutused ja ringkirjad (1803-1852); Politseiministeeriumi ettekirjutused (1810-1819); Rahandusministeeriumi ettekirjutused (1811-1820); Sõjaministeeriumi määrused, käskkirjad ja teated (1815-1816); Balti kindralkuberneri ettekirjutused (1807-1828); kuberneri ettekanded ja raportid (1783-1795); aruanded ja statistilised andmed (1803-1849); nimekirjad (1798-1817); registratuurraamatud (1798-1851).
Toimikud: Toompea ja Kadrioru lossi ning riigihoonete seisukorra ja remondi, riigimõisate, riigimetsade; Tartu Ülikooli taasavamise, koolide avamise ja ülalpidamise, kohustusliku alghariduse sisseviimise, ajalehtede ja ajakirjade väljaandmise, tsensuuri ja välismaise kirjanduse sisseveo keelamise, trükikodade, Tallinna teatri tegevuse ja teatrietenduste ning laulupidude korraldamise; nakkushaiguste leviku tõkestamise, kreisiarstide ja -apteekrite, sõjaväehospidalide; politsei tegevuse; reisi- ja välismaalaste passide väljaandmise; postijaamade; magasiaitade; viinavabrikute; manufaktuuride, vabrikute ja tehaste seisukorra; viljasaakide ja ikalduste; vabade talupoegade ja talurahvaseaduste; teorendi muutmise ja raharendi sisseviimise; talupoegade rahutuste, karistamise ning nende Siberisse saatmise; tagaotsimiste; taimekultuuride ja karjakasvatuse; põllumajandusnäituste korraldamise; sõjaväele proviandi ja loomatoidu varumise; kasarmute, raudteede ja maanteede, postijaamade rajamise ja ülalpidamise; kirikute; tolli; ametnike; Eestimaa kubermangu ja maakondade mõõdistamise ning kaartide koostamise; Soome lahe ja Eestiga piirneva Läänemere rannajoone kirjeldamise, majakate; laevaõnnetuste; maksude; rendilepingute jm kohta (1783-1850).

Nim 2
Palvekirjade, hiljem korraldava laua dokumendid haaravad peaaegu kõiki kubermangu eluvaldkondi, mis vajasid kuberneri kinnitust (1868-1912); aruande-laud — kuberneri aruanded ja erinevad statistilised aruanded (1852-1885); salajane laud — toimikud tagaotsimiste, talurahvaliikumise, revolutsioonist osavõtjate, raskolnikute jt politseijärelevalve jm kohta (1868-1915); linnaasjade komisjon — järelevalve linnavolikogude ja -valitsuste tegevuse üle ning nende peale esitatud kaebuste läbivaatamine (1877-1916).

Nim 3
Koondab algselt asjaajamisnimistuisse nr 3-6 kantud saksakeelseid toimikuid järelevalve, maksude, võlanõuete, pärimisasjade, linnakodanike, sõjaväelaste, nekrutite, kantonistide, mõisate, fideikomisside, kreisiarstide, epideemiate, välismaalaste, salakauba jm kohta (1823, 1849-1874).

Nim 7
Salajane osakond (1796-1868) ja salajane laud (1868-1917): Siseministeeriumi ringkirjad, protokollid, nimekirjad; toimikud ja kirjavahetus põgenenud talupoegade, talurahvarahutuste, kohtuotsuste alusel ihunuhtluse rakendamise; Mahtra sõja uurimise (1858); valeraha; madala prooviga müntide; salakaebuste; desertööride; valve alt põgenenud sõjaväelaste; välismaalaste; raskolnikute; vaimulike; isikute tagaotsimise; võimu kuritarvitamise jm kohta (1794-1867); registratuurraamatud (1799-1874).

Nim 8
Kuberneri kantselei (1800-1981), toiduainete-laua (1846-1869), Eestimaa Kubermangu Rõugekomitee (1852-1886), Eestimaa Kubermangu Rahvatervise Komitee (1865-1871), Kambi ja Raasiku Mõisate Komisjoni (1849-1851), Tallinna Ümbruse Teede Korrashoiu Komisjoni (1852-1852), Eestimaa Kubermangu Linnaasjade Komisjoni (1896-1915); Eestimaa Varustuskomisjoni (1824-1843) aruanded ja statistilised andmed.
Protokollid ning toimikud kubermangu seisukorra, pankade, proovikoja ja börsi asutamise, ühtsete mõõtude ja kaalude sisseviimise, linnades kaubanduse arendamise ja soolakaubanduse, magasiaitade, vallakassade, viinavabrikute ja kõrtside arvu, viljasaakide ja -hinna, politseijärelevalve all olevate isikute, toiduainete ja hindade; sõjaväe toiduainete ja loomasöödaga varustamise; apteekide, lastele rõugete panemise ja rõugepanijate; koolera ja loomakatku ning nende ennetamise; talupoegade taludest väljatõstmise; talupoegade Krimmi, Kaukaasiasse ja Venemaa sisekubermangudesse ümberasumise; Vormsi talupoegade viljaseemnega abistamise jm kohta; kuberneri kinnitatud otsused (1850-1870) ja nende register (1886). Registratuurraamatud (1828-1869); senati ukaaside, toimikute, passide, suusõnaliste palvete, kaartide ja plaanide nimistud ning tähestikulised registrid (1809-1917); raamatupidamise raamatud (1837-1875).

Nim 9
Passide laud: välismaale ja teistesse kubermangudesse sõiduks ning elamiseks väljaantud passid, piletid ning reisitunnistused; passide väljaandmise raamatud; kubermangu saabunud välismaalaste, välispassi saanud isikute, ajutiselt puhkusele lubatud ning erru saadetud alamväelaste elamisload ja nende tähestikulised registrid, ametisõitudeks väljaantud reisitunnistuste raamatud; toimikud ja kirjavahetus välismaalastele kubermangus elamiseks passide väljaandmise, ümberasuvatele talupoegadele passide ja vabastuslehtede väljaandmise, 1830. a Poola ülestõusust osavõtjate Venemaale sõitmise keelamise, desertööride, hulkurite jm kohta (1777-1862).

Nim 10
Korraldava laua (1852-1883), aruande-laua (1852-1874) ja salajase laua (1852-1866) toimikud.