Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Ametnik korra ja julgeoleku tagamiseks linnas.
Teisi nimetusi: linnafoogt, politseimeister (1783–1797), kohtufoogt.
Määrati 07.11.1775 kubermanguseaduse alusel seoses 08.04.1782 vastuvõetud politseimääruse kohandamisega Eestimaal asehalduskorra ajal. Funktsioone täpsustati 1785. a linnaseaduses. Amet seati sisse kreisilinnades, kus puudusid garnisonid, suuremates linnades täitis linnafoogti kohuseid garnisoni ülem. Kohati muutus mõjuvõimsaimaks isikuks linnas.
Linnafoogti ülesanded olid: politseifunktsioonide täitmine ja vaeste kureerimine; koostöös linnanõukoguga kaalude ja mõõtude õigsuse jälgimine, kontrollis, keelatud kaupude müümise ja toidukaupade hindade ettekirjutustele vastavuse kontrollimine. Kroonuehitiste korrashoiu jälgimine; teede, tänavate ja sildade kontrollimine; sõjaväe majutamine; passide jagamine; arreteerimiskäskude andmine. Talle allus üks kantseleiametnik ja politseiteener.
Allus kubernerile, kubermanguvalitsusele ja kohtukodadele. Tegi tihedat koostööd kõigi kohtuasutustega
Materjal
ENSV RAKAs on fondi moodustamisel sattunud materjali hulka ka üksikud rae ja kohtufoogti dokumendid, mistõttu piirdaatumid erinevad institutsiooni tegevusajast.
Sissetulnud kirjad kubermanguvalitsuselt, polguülematelt, magistraadilt, linnanõukogult, kreisikohtult, alammaakohtult jt-lt sõjaväe, toiduainete hindade, lossivaremetes asuva varanduse otsimise, võltsravimite, arreteeritute, maksude, magasiaida jm küsimustes 1789, 1791–1792; nöörraamatud kantseleikulude kohta 1785–1787, 1789–1790, 1794–1795; arreteeritute nimekirjad 1786–1793; kontseptid 1791; lauaregistri fragment 1794, toimik Haapsalu kreisi maanteede ja sildade kohta 1785.