Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
1765. aastal Liivimaa kindralkuberner Georg von Browne’i poolt väljaantud koolipatendi kohaselt asutati 1768. a. Nõo kihelkonnasAru mõisas Karijärve külas kool. 1786.a. koolivisitatsiooni andmetel peeti kooli eraldi hoones, aga koolmeistri haiguse tõttu koolitööd sel aastal praktiliselt ei toimunud.
Järgmise sajandi algul asutati kool ka sama mõisa Vellavere külla.
1834 .a. visitatsiooni andmetel tegutsesid Aru vallas mõlemad koolid (Vellavere ja Karijärve).
Kuna nii Karijärve kui ka Vellavere koolihooned vajasid põhjalikku remonti, plaanis Aru vallavalitsus 1890. a. kaks senist kooli (Vellavere ja Karijärve) sulgeda ja keset valda uue koolihoone ehitada, mis ka teoks tehti. Kavatsuste kohaselt pidi uus kool hakkama tööle kaheklassilisena ja kahe õpetajaga.
1891. a. alustas tööd Aru vallakool, 1892.a.töötas veel ka Karijärve kool.
1895.a. taotles vallavalitsus Aru vallakooli ümbermuutmist ministeeriumikooliks. 1896.a. alustatigi tööd ministeeriumikoolina ja seda nime kanti kuni Eesti iseseisvusajani.
1919. a. jätkati tegevust 4-klassilise Aru algkoolina. Kooli ülalpidajaks oli Aru vald.
1924/25. a. lisandus Aru algkoolis 5- ja alates 1927/1928. a. ka 6 klass.
Pärast 1939 a. vallareformi oli kooli ülalpidajaks Konguta vald.
Peale Eesti Vabariigi okupeerimist kehtima hakanud Nõukogude koolikorralduse järgi muudeti enamus algkoole 7-klassilisteks mittetäielikeks keskkoolideks,
1945-1960 töötati Aru Mittetäieliku Keskkooli ja Aru 7-klassilise kooli nime all.
Aru Algkool suleti 1963. a.
Materjal
Kirjavahetus Tartu maavalitsuse haridusosakonnaga õppetöö korraldamise asjus (1939-1942), kooli hoolekogu protokollid (1926-1938), hinneteraamatud (1915-1939) ja lõputunnistuse ärakirjad (1920-1944). Viimati nimetatud säilikus leidub ka kooliaia taimmaterjali eelarve ja aiaplaani seletuskiri.