Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Kõrgeim tsiviil- ja sõjaline võim Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kubermangudes, Vene keskvõimu esindaja.

Teisi nimetusi: Riia ja Tallinna asehaldur (Statthalter, наместник) 1783-1796; Riia sõjakuberner (Kriegsgouveneur von Riga, Рижский военный губернатор) ja Eesti-, Liivi- ning Kuramaa Tsiviilülemjuhataja (Ziviloberbefehlshaber Est-, Liv- und Kurlands, управлляющий гражданской частью в Эстляндской, Лифляндской и Курляндской губернии) 1801-1864, Eestimaa osa oli 1808.-1818. a eraldi.
1775. a ühendati Eesti- ja Liivimaa (kindral)kubermangud kindralkuberner Browni võimu alla. Venemaa 1775. a kubermanguseadus kehtestati Eesti- ja Liivimaal asehalduskorra nime all. 03.07.1783 moodustati Riia ja 03.12.1783 Tallinna asehalduskond (Statthalterschaft, наместничество). Ühiseks asehalduriks (Statthalter, наместник) ehk kindralkuberneriks sai G. v Browne asukohaga Riias. 27.11.1795 liideti Riia asehalduskonnaga Poola jagamise tulemusel Venemaaga ühendatud endine Kuramaa vasallhertsogiriik.

Asehalduri määras ametisse keiser nimelise ukaasiga. Ta oli kohaliku administratsiooni ja politsei kõrgeim ülem, kelle ülesannete hulka kuulus rahva kindlustamine toiduainetega, riiklike koormiste ja nekrutikohustuse täitmise jälgimine, kohalike garnisonide käsutamine, poliitiline järelevalve ja kubermangu ametnike määramiste kinnitamine. Ei omanud kohtuvõimu, kuid võis peatada kohtuotsuse täitmise ja suunata edasi Senatisse. Peterburis viibides võttis osa Senati istungist.

28.11.1796 taastati Eesti- ja Liivimaa kubermangud. Kindralkuberner Riias jäi tsiviilülemjuhatajaks, sest samal ajal pandi ametisse Riia sõjakuberner. Kuramaal taastati vana kord 24.12.1796. Keskvõimu esindajana jäid alles kubermanguvalitsused, kubermanguprokurörid, kroonupalatid ja üldhoolekande kolleegiumid.
1801. a moodustati Vene impeeriumi piiriäärsetes kubermangudes uuesti kindralkubermangud. Vastavalt ukaasile 09.09.1801 oli Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner ühtlasi Riia sõjakuberner. 25.02.1864 allutati sõjakubernerid kindralkuberneridele, kuid ka 1866-1870 olid kindralkubernerid ühtlasi Riia sõjaväeringkonna vägede komandörid. 1808-1818 oli Eestimaa kubermangul eraldi kindralkuberner või tsiviilülemjuhataja. Eestimaa kindralkuberneri kantselei töökorra määras nimeline ukaas 13.10.1811. 1819. a-st ühendati jälle kolm provintsi üheks kindralkubermanguks, millega 1823-1829 oli liidetud ka Pihkva kubermang.
Pärast ministeeriumide moodustamist 19. saj algul sai kindralkubernerist vahelüli nende ja kubermanguvalitsuste vahel. Võimupiirid määratles „Ministeeriumide üldine korraldus” 25.06.1811. Kindralkuberner oli kohaliku administratsiooni ja politsei kõrgeim ülem, kes määrati ametisse vahetult keisri poolt, allus keisrile ja Senatile. Kinnitas kubermangu ametnike määramised. Juhindus 1775.a „Kubermanguseadusest” ja 1837. a „üldisest juhisest tsiviilkuberneridele”. 1853. a „Instruktsioon kindralkuberneridele” kuulutas kindralkuberneri kõrgema poliitilise võimu esindajaks talle alluvates kubermangudes, mistõttu ta ei kuulunud enam administratiivaparaati.
Asehalduskorra ajal oli kindralkuberneril eraldi venekeelne kantselei, mis korraldas suhtlemist kõrgemalseisvate organitega, ja saksakeelne, mis ajas asju kohalike ametiasutustega. 19. saj algul jagunes kantselei kaheks ekspeditsiooniks.
1847. a kantselei töökord jaotas ülesanded kolme osakonna vahel:
1) seaduste teatavakstegemine, statistiliste andmete kogumine, politseiasjad, kaubanduse ja riigimajanduse küsimused, kirjavahetus aadli ja linnade omavalitsustega;
2) kroonumaksud ja kohustused, nekrutivõtmine, kool, kirik, tervishoid, rahandus kubermangudes ja kantselei sisemised majandusasjad, ametnike kohalemääramine ja vabastamine, seisustesse kirjutamine, sala-asjad (väljaarvatud siirdumine õigeusku ja vanausulistega seonduv);
3) reisirahad, sise- ja välispassid, maa- ja veeteede ning postijaamade ehitus ja korrashoid, vangid ja vanglad, ehitusasjad.
Neljas, salajane osakond, tegeles poliitiliselt kahtlaste isikute, vanausuliste, juutide ja õigeusku siirdumise küsimustega.
Seoses talurahva vabastamisega pärisorjusest loodi eraldi talurahvaasjade osakond (vt fond 2054).
Kantselei töökorra kohta käiv määrus 1860. a nägi ette viis osakonda: 1) korraldav, 2) majandus-, 3) kohtu-, 4) talurahva asjade- ja 5) salajane osakond.
Kindralkuberneri juures tegutses sageli keskvalitsuse eriülesannetega ametnikke ja vajadusel loodi ajutisi erikomisjone, nagu näiteks Baltimaade Kaubandust Korraldav Komisjon (f 294). Peterburis oli nn Läänemeremaade komitee 1846-1875 (Ostseekomitee, Комитет для устройства быта Лифляндских крестьян), mis tegeles Balti kubermangude agraarseaduste projektide läbivaatamisega ja kooskõlastas valitsuse taotlusi kohalike mõisnike huvidega. Eesistujaks oli keisri kindraladjutant, liikmed siseminister, riigivarade minister, ametisolev ja endised Balti kindralkubernerid, Riiginõukogu ja Balti kubermangude rüütelkondade esindajad. Valmistas ette Liivimaa 1849. a ja 1860. a, Eestimaa 1856. a talurahvaseadused ja esitas keisrile kinnitamiseks 35 seaduseelnõud.
Kindralkuberneri ametikoht likvideeriti 25. jaanuaril 1876, kantselei pooleliolevad toimikud anti üle vastavate kubermangude kantseleidesse, üldised asjad aga Siseministeeriumile.

Materjal

Kindralkuberneri arhiiv ladestus Riia lossi, selle eest pidi hoolt kandma Liivimaa kubermanguvalitsuse arhivaar. Viletsate hoiutingimuste tõttu suur osa neist tugevasti kahjustus. 1828. a ehitati välja Riia lossi nn arhiivitorn. Seoses dokumentide kuhjumisega moodustati 1872. a Balti kindralkuberneri vanade arhiivimaterjalide korrastamise komisjon (1872-1878), mis eraldas hävitamiseks 201 218 toimikut (559 puuda). Pärast kindralkuberneri ameti likvideerimist moodustati Balti kindralkuberneri arhiivi likvideerimise komisjon (1876-1878), mis eraldas makulatuuri veel 2000 toimikut (20 puuda). 1915. a evakueeriti Balti kindralkuberneri arhiiv Tartusse, osa dokumente jäi Riiga. Pärast Eesti ja Läti iseseisvate vabariikide moodustamist asuti arhiivimaterjale geograafilisel printsiibil jaotama, kuid vastava valitsustevahelise konventsiooni sõlmimiseni ei jõutudki. 1933. a alustati ERKAs Balti kindralkuberneri arhiivi Eesti ala kohta käiva materjali korrastamist, enne II maailmasõda valmis 10 kd nimistuid 17 377 säiliku kohta. II maailmasõja aegne evakueerimine ja reevakueerimine ei toonud suuremat kahju. 10.06.1946 oli fondis arvel 57689 säilikut (297 riiulimeetrit).
1953-54 toimusid ulatuslikud korrastustööd. Makuleeriti 2074 säilikut ja 3607 kg lahtist materjali. Kindralkuberneri kantselei struktuuriüksused võeti arvele eraldi fondidena: Ehitusosakond (f 292), Baltimaade Kaubandust Korraldav Komisjon (f 294), Riia Sõjakuberner (f 4963), Balti Kindralkuberneri Kantselei Talurahvaasjade Osakond (f 2054). Riiga jäänud kirjeldatud fondiosa hõlmas enne II ms umbes 4000, evakueerimise järel aga 1776 s. Pärast kirjeldamata fondiosa liitmist, korrastamise käigus makuleerimist ja osa materjali eraldamist teistesse fondidesse oli 1953. a arvel 4122 säilikut. 1954. a koostati ENSV RAKAs f 2054 nimistu nr 2 11694 säilikule, mis anti üle Läti NSV RAKA-le ja liideti seal fondiga nr 1 — Balti kindralkuberner. 1959. a anti ENSV RAKAst Läti NSV RAKAle üle 32 389 säilikut koos nimistutega (f 291, 292 ja 297). Väiksemaid vahetamisi toimus 1960. a-tel, 1990. a-tel on osa materjale Riiast Tartusse tagasi toodud ja kantud nimistusse nr 10.

Missiivid keskvalitsusele — keisrile, Senatile, ministeeriumidele — läinud raportitega 1792-1846; lauaregistrid kindralkuberneri korraldustega kubermanguvalitsustele ja linnamagistraatidele koos vastukajadega 1828-1847; deñuuri raamatud 1847-1870; keisri ja Senati käskkirjade nimistud, arhiivinimistud 1844-1876; kirjade posti ja kanderaamatud 1793, 1806-1875; teenistuslehed 1844-1875; kantselei kord ja koosseisud, instruktsioonid ja seadused; palvekirjade protokollid 1845-1863; arveraamatud: kantseleikulude ja palgarahade; erakorraliste summade; sõidurahade; laevatollide; vaestele, ametnikele ning nende perekondadele toetuseks jagatud summade; välispassi plankide; ehitus- jm rahade liikumise kohta; kantselei missiivid ja väljunud kirjade registrid, lauajuhendid, tähestikulised ja kronoloogilised nimistud.

Toimikud ja kirjavahetus 1801-1846: uute ametnike ametissenimetamise, vabastamise, autasustamise ning pensionide maksmise, asutuste sisseseadmise, kroonumõisate väljarentimise, piirkonnas asuvate sõjavägede majutamise ja varustamise, sadamate, kõrgete ametnike vastuvõtmise, sõjategevuse, nekrutivõtmise, Siberisse saatmise, kohalike privileegide ja erikordade, seadusandluse korrastamise ja muutmise, maakaitseväe loomise (1812), välispasside, välismaalaste ja nende maalt väljasaatmise, postijaamade, toitlusolude, epideemiate ja taudide, teatrietenduste, seltside ja ühingute (vanglakomiteed, ev. vennastekogud jt) laipade vedamise, tsiviilkohtuasjade (nõudeasjade) kohta.
Aruanded: asehalduskondade, kuberneride (Eesti-, Liivi- ja Kuramaa) ja kindralkuberneride aastaaruaanded; üldhoolekande kolleegiumide ja linnade politseivalitsuste aruanded, statistilised andmed Eesti- ja Liivimaa (ka Kuramaa) kubermangude, viljasaakide ja toiduainete ning loomasööda hindade; sadamaisse tulnud ja lahkunud laevade, pastoraatide ja kirikute, kroonumõisate, kinnipeetavate, põgenike, laekunud aktsiisi, maksuvõlgade, nekrutivõtmise, välispasside, sündmuste, kantseleisummade ja lõpetatud ning lõpetamata kohtuasjade kohta.

Saksa Kantselei 1782-1792: registrid, kohtute aruanded, kirjavahetus.
Ehitusosakonna toimikud 1815-1846: sadamad, teed, sillad, kindlused, õigeusu ja luteriusu kirikud, kinnipidamiskohad, postkontorid jm ühiskondlikud hooned.
1847-1876 jaotus kantselei nelja osakonda, lisaks kindralkuberneri erikantselei. Igal osakonnal olid oma registratuurraamatud, kronoloogilised ja tähestikulised nimistud ja kirjavahetus.
I osakond: ametnike teenistuse küsimused, välismaalaste ja välispasside väljaandmine, kuberneride aruanded, linnade ja aadli omavalitsuste valimiste kinnitamine, pastorite ametisse kinnitamine, õigeusukirikute ülevalpidamine, ühingute põhikirjade kinnitamine, mõnede koolide asutamine jm.
II osakond: aruanded sündmuste ja laevade liikumise kohta, välispasside väljaandmine või teatud isikute riiki mitte lubamine, politseiasjad linnades, üldhoolekande prikaasid, seltside ja ühingute tegevuse järelevalve, Paldiski raudtee ehitus 1865-1868 (n 1, s 14739).
III osakond: toimikud nõude- ja pärandusasjade kohta, välispasside väljaandmisega seonduv, ametnike sõidurahade laekumine ja kulu, vanglakomiteede aruanded, politsei nööriraamatute järelevaatus, juudi- ja vanausuliste küsimused ning usuvahetus.
IV osakond: sala- (sõjalised) ja vaimulikud asjad 1803-1860. Registratuurraamatud ja kirjavahetus mitmesuguste isikute (sh juutide ja vanausuliste) politseilise järelevalve, talupoegade massilise õigeusku ülemineku, õigeusu kirikute ehitamise (koos mõisate kaartide ja plaanidega), õigeusust luteriusku tagasimineku, keelatud raamatute, Pihkva kubermangu (1823-1829) kohta.
Kantselei allkomisjonide materjalid:
Sõjaline kantselei 1798-1836; Pärnu Magistraadi tulude uurimise komisjoni protokollid 1817; vaimuhaigla rajamiseks vajalike vahendite otsimise komisjon 1851-1856; maksuvalitsustele uue maksumäärustiku väljatöötamise komisjoni protokollid 1847; Baltimaade Riigivarade Valitsemise Ümberkorraldamise Komisjon 1839-1841; Baltimaades õigeusu kirikute ehituse juhataja toimikud koolide, kirikute, vaestemajade, pastoraatide jm kohta (osaliselt koos projekti ja ehituseelarvega) 1870-1880; kindralkuberneri arhiivi vanade toimikute korrastamise komisjoni protokollid 1872-1876 ja komisjoni poolt koostatud hävitatud toimikute nimistud; likvideeritud kindralkubermangu valitsuse arhiivi korrastamise komisjon: arhiivi jaotamine teiste asutuste vahel, vanade arhiivitoimikute müümine, mööbli nimekiri, andmed komisjoni ja tema ametnike tegevuse kohta; temaatilised nimistud 1876-1878.