Fondiloend

Eestimaa kubermangu komissar - EAA.4699
Estländisches Gouvernementskommissar
Эстляндский губернский комиссар

Ajalugu

Venemaa Ajutise Valitsuse määratud kõrgem ametnik kubermangu juhtimiseks ja järelevalveks.
Venemaa Ajutine Valitsus võttis 04.03.1917 vastu otsuse tagandada ametist kubernerid ja panna ametisse kubermangukomissarid. 05.03.1917 nimetati Eestimaa kubermangu komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Järgmisel päeval võttis kubermangukomissar endiselt Eestimaa kubernerilt üle kuberneri kantselei ja teiste kõrgemate administratiivasutuste (teiste hulgas Eestimaa Kubermangu Linnaasjade Komisjoni, Kubermangu Toitluskomitee, Kubermangu Tööstusmaksu Komisjoni, Sõjapõgenike Abistamise Kubermangu Nõukogu, Eestimaa Kubermangu Karskuskomitee, Kubermangu Puude ja Metsamaterjalide Varumise Erinõukogu) asjaajamise ning asus organiseerima administratiivaparaati ja miilitsat. Kubermanguvalitsus jätkas esialgu tegevust.
Vene Ajutise Valitsuse 30.03.1917 määrusega „Eestimaa kubermangu halduse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta” liideti Eestimaa kubermanguga ka Lõuna-Eesti maakonnad: Tartu-, Võru-, Pärnu-, Viljandi- ja Saaremaa ning anti Eestimaa kubermangukomissari alluvusse. Lõuna-Eestis jõuti administratiivaparaadi loomisega lõpule aprilli keskpaigaks. Uue administratiivüksuse eestikeelse nimetusena tuli käibele Eesti kubermang.
Kubermangukomissar allus siseministeeriumile. Kubermangukomissaril oli kaks abi, ühe ülesandeks oli Lõuna-Eesti maakondade juhtimine ja ta asus Tartus, teine abi oli kantseleijuhataja. Kubermangukomissarile allusid maakonnakomissarid ja nende abid ning miilitsainspektorid. Maakonnakomissarid määrati ametisse ja vallandati Siseministeeriumi poolt kubermangukomissari ettepanekul.

Kubermangukomissari ülesandeks oli: kubermangu juhtimine; Ajutise Valitsuse ning muude valitsusasutuste korralduste teatavaks tegemine ja nende täitmise kontroll; kubermangu julgeoleku tagamine; kubermangu valitsusasutuste ja ametiisikute tegevuse järelevalve ja revideerimine.

Tööliste, Soldatite, Maatameeste ja Väikemaapidajate Nõukogu määras märtsis kubermangukomissari juurde omapoolse 20-liikmelise valvekomisjoni, mille ülesandeks pidi olema seaduslikkuse andmine komissari määrustele, valitsusasutuste järelevalve, ametnike nimetamine, miilitsa organiseerimine ja seaduseelnõude väljatöötamine.
Kubermangukomissari juurde moodustati Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mis alustas tegevust 01.07.1917. Maanõukogu ülesandeks oli juhtida koos kubermangukomissariga kohaliku maaomavalitsuse üld- ja administratiivasju.
26. oktoobril kukutati Vene Ajutine Valitsus ja kehtestati nõukogude võim. Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee 27.10.1917 käskkirja alusel andis Eestimaa kubermangukomissar kubermangu asjaajamise üle Sõja-Revolutsioonikomitee esindajale Viktor Kingissepale.

Materjal

Kantselei: Ajutise Valitsuse, Siseministeeriumi, Eestimaa Kubermangukomissari, Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, väeosade ülemate ja Peeter Suure Merekindluse komandandi määrused, käskkirjad, ringkirjad ja korraldused; linnade volikogude ning Pärnu-, Viljandi- ja Tartumaa maanõukogude määrused; akt kõrgemate administratiivasutuste asjaajamise üleandmise kohta endiselt kubernerilt kubermangukomissar J. Poskale; Vene Arhiivitegelaste Liidu ja Rapla valla Tööliste Liidu põhikirjad; Eestimaa Kubermangu Linnaasjade Komisjoni ja Tallinna Sadamaasjade Komisjoni koosolekute protokollid; Paldiski linna volikogu protokollid; Tallinna, Paldiski, Rakvere, Paide ja Haapsalu linnade eelarved; aruanded ja ettekanded poliitiliste sündmuste ja olukorra kohta Eestimaa kubermangus; määrused, reeglid, projektid ja kirjavahetus kubermangu valitsemise ja ümberkorralduste kohta.
Kirjavahetus ja toimikud Eesti- ja Liivimaa vahelise uue piiri kindlakstegemise komisjoni määramise, miilitsa organiseerimise, K. Partsi kubermangukomissari abiks määramise ja tema ametist kõrvaldamise kohta Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu poolt; organisatsioonide protestiavaldus J. Poska kubermangukomissari ametist kõrvaldamise puhul Tallinna nõukogu poolt.
Protokollid, nimekirjad ja kirjavahetus Maanõukogu ja kohalike võimuorganite valimise, venekeelse asjaajamise piiramise, ametnike ja õpetajate tööle võtmise ja vallandamise ning palkade ja abirahade maksmise kohta. Eesti organisatsioonide ettekanne Ajutisele Valitsusele eesti keele oskajate ametisse määramise nõudega. Isiklikud toimikud ja palgalehed (1899-1917).
Ettekanded, toimikud ja kirjavahetus elanike toiduainetega varustamise, neile abirahade maksmise; rõugepaneku; teede korrashoiu kohustuse täitmise, sõjaväe korteri ja küttega varustamise; loomade rekvireerimise; mõisate rüüstamise ja nende omanike vangistamise, eesti polkude laialisaatmise nõude, mõisamaade jaotamise nõude, isikute tagaotsimise, ajalehtede „Kiir” ja „Óòðî ïðàâäû” väljaandmise keelamise, usuvahetuse, relva-, sõidu-, elamislubade ja passide väljaandmise, luteriusu kihelkonnakoolide maanõukogude alluvusse üleandmise, raamatukogude ja raamatukaupluste avamise ning asutuste evakueerimise ettevalmistamise kohta. Evakueeritavate asutuste ja spionaañis kahtlustatavate nimekirjad; Kubermangukomissari kantselei toimikute nimekirjad (1917-1918); registratuurraamatud: sisse ja väljaläinud kirjade- (1916-1917), telegraafi- ja passiregistrid; raamatupidamisraamatud ja -dokumendid; Kubermangu Puude ja Metsamaterjalide Varumise Erinõukogu toimik (1916-1917); Aleksei Komitee haavatud ja haigete sõjaväelaste-pensionäride nimekiri, toimik lastele abiraha andmise kohta; Eestimaa Kubermangu Karskuskomitee määrused, Tallinna linna Karskuskomitee aruanne, kirjavahetus töötajate määramise ja komitee rahaliste vahendite kohta, palgalehed, raamatupidamisraamatud (1917-1918).
Eestimaa Kubermanguvalitsus: Siseministeeriumi, Eestimaa kubermangukomissari ja Kubermanguvalitsuse ning teiste kõrgemate valitsusasutuste ringkirjad; ajutine miilitsaseadus; üldasjade komisjoni protokollid.
Protokollid, projektid, eelarved ja kirjavahetus asutuste eelarvete ja nendele krediidi avamise; maksude, trahvide ja võlgade sissenõudmise; turu korraldamise; vaimuhaigete ülalpidamise; ametnikele toetusrahade, korteri- ja sõidukulude maksmise kohta (1916-1917). Teenistuslehed (1884-1917), palgalehed. Linnavalitsuste ametnike, politseiametnike ja ohvitseride ning kubermanguvalitsuse toimikute nimekirjad (1916-1917).
täpsustamise, vallaametnike vallandamise; sõjaväe majutamise, korteri ja küttega varustamise, sõjaväkke kutsutute perekondade materiaalse toetamise, sõjaväe poolt tekitatud kahju hüvitamise, soldatite omavoli kohta Virumaal Järve mõisas; võõrandatud maade hindamise; Harju- ja Läänemaa postijaoskondades telegraafiühenduse korraldamise, Eestimaa kubermangus ülevenemaalise põllumajandusloenduse läbiviimise; kunsti- ja arhitektuuriväärtuste kaitsmise; kirikute ja usuühingute tegevuse; usuvahetuse ja abielulahutuste; ühingute põhikirjade registreerimise; võõrastemajadele ja restoranidele orkestri, piljardi jm pidamise loa andmise; sõidu-, elamis- ja töölubade; kodakondsust, rahvust jm tõendavate dokumentide väljaandmise kohta (1916-1917).
Toimikud Eestimaa Kubermangu Trükikoja tegevuse ja isikkoosseisu ning trükikoja juhtimiseks erikomitee moodustamise kohta. Trükikoja tulude-kulude eelarve aastaks 1918. Kuulutuste ja „Eestimaa Kubermangu Teataja” tellijate registreerimise raamat (1916-1917).

Seonduv aines

ERA f R-1290 — Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täidesaatev Komitee: leidub kubermanguvalitsuse ja Kubermangukomissari materjale 1916-1917.
RGIA f 1778 — Ajutise Valitsuse esimehe kantselei, 1779 — Ajutise Valitsuse kantselei.

Seadused

Эстляндские губернские ведомости (ЭГВ) nr 10 — 09.03.1917, nr 14 — 06.04.1917, nr 44 — 02.11.1917.