Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Kõrgeim võim Liivimaa (kindral)kubermangus 18. saj, Vene keskvõimu esindaja.

Kindralkuberneri nimetus oli kasutusel isiku tähtsuse rõhutamiseks. Kubermangu nimetati ka „Liivimaa Hertsogkonnaks”.
1710. a vallutas Peeter I Rootsilt Ingerimaa, Liivimaa ja Eestimaa ning Uusikaupunki rahulepinguga 30.08.1721 ühendati need alad Venemaaga.
Pärast Riia kapituleerumist 1710. a seati sisse kindralkuberneri amet.
1713. a eraldati Riia ja Tallinna provintsid eraldi administratiivseteks üksusteks.
1713-1714 määratleti Riia kubermangu organisatsioon ja juhtimine. 1719. a jaotati Riia kubermang kaheks distriktiks: Liivimaa (3 maakonnaga — Pärnu, Võnnu ja Saaremaa) ning Smolenskimaa (5 maakonnaga). Tartu maakond eraldati Narvast ja liideti Riia kubermanguga 1722.
Riia kubermangus säilisid suures osas rootsiaegsed valitsusasutused, samas jäid vastavalt kapitulatsioonitingimustele kehtima kohalike rüütelkondade privileegid — oma kiriku ja kohtukorraldus ning saksa keel asjaajamiskeelena. Võim kuulus Riia kindralkubernerile ja kubermangu kantseleile.
Kindralkubeneri võimuaparaat kinnitati Senatis 1728. a. Kindralkuberneri ehk kubermangu kantselei säilitas paljus rootsiaegse organisatsiooni, jagunedes endiselt kaheks — vene (endise rootsi oma asemel) ja saksa osakonnaks, millest kummagi ees oli sekretär.

1775. a koondati Riia ja Tallinna kubermangud kindralkuberner Browni juhtimise alla. 1775. a ülevenemaaline kubermanguseadus laiendati Balti kubermangudele ukaasiga 03.07.1783 ja Riia kindralkuberneri kantselei lõpetas oma tegevuse, andes asjaajamise suures osas üle Riia asehalduskonnale. Riia kindralkuberneri ametikoht kaotati ja asendati Riia asehalduriga, kelle peamine ülesanne oli politseilise korra hoidmine ja kohalike organite juhtimine ning järelevalve.
Vastavalt 1719. a instruktsioonile vojevoodidele, mis pärast Uusikaupunki rahulepingu sõlmimist 1721. a laienes ka Läänemereprovintside (kindral)kuberneridele, oli kindralkuberner kohustatud teostama järelevalvet kõigi provintsi ametnike üle, kontrollima kõigi monarhi ja teiste kõrgemalseisvate organite ukaaside ja ettekirjutuste täitmist, kindlustama provintsi sõjalise julgeoleku, jälgima maksude korralikku laekumist ja suruma maha igasugused vastuhakukatsed.

Materjal

Riia kindralkuberneri kantselei materjalid ladestusid Riia lossi ja moodustasid koos Balti kindralkuberneri arhiiviga Vene valitsusasutuste arhiivi, mis I maailmasõja ajal evakueeriti sõja jalust Tartusse. Riia kindralkuberneri arhiiv eraldati ülejäänud materjalist ja korrastati esimesena. ENSV RAKAs võeti fond arvele 1946. a 616 säilikuga. 1964-1984 suurenes fond 174 säiliku võrra. Venekeelne nimistu on koostatud 1933. a ja 1986. a täiustatud — redigeeritud, koostatud eessõna, aine-, nime- ja geograafiline register.

Vene ekspeditsioon: kindralkuberner Browni relatsioonid Katariina II-le 1762-1772, kindralkuberner Browni Katariina II-le saadetud relatsioonide raamatud 1773-1782, nimeliste ukaaside, reskriptide, relatsioonide ja instruktsioonide registrid 1700-1820.
Aleksander MihailovitÓi 1649. a maakogu seadustik, Riia linna kapitulatsiooniaktid 1710-1715, Liivimaa aadli petita 1712; Peeter I Üldine Reglement 1720, Uusikaupunki rahulepingu ratifikatsioon 1721; instruktsioonid ja eelarved kindralkuberneridele, uutele ametiasutustele ja ametnikele, teiste Venemaa ametiasutuste põhikirjad ja eelarved, privileegid, määrused mitmesuguste maksude ja koormiste kohta (1719-1782).
Nimelised ukaasid 1712-1783; Senati ukaasid 1713-1783; kirjavahetus kõrgemate sõjaväeliste ja tsiviilametnikega 1764-1782; Peeter I kirjad kindralkuberner Repninile 1700-1719.
Toimikud: ametnike teenistusse määramise ja vabastamise; sisetollide kaotamise 1783 (s 390, 392, 397); tollikorralduse, Hiiumaale linna rajamise (s 403); Tartu kivisilla ehitamise, Tartu ja Kuressaare õigeusu kirikute rajamise, asehalduskorra sisseviimise, postijaamade jm kohta, Liivimaa teede kirjeldus 1782 (s 365), mitmesuguste Moskva kubermangu vabrikute ja manufaktuuride templite register 1783 (s 424).
Salajane ekspeditsioon: Senati ukaasid 1757-1759, 1763-1767, 1770-1782, toimikud vilja kokkuostmisest St. Peterburi tarvis 1766-1767; täiendavate maksude kehtestamise, välismaalaste väljasaatmise ja järelevalve, assignatsioonide kasutuselevõtmise jm kohta.
Saksa ekspeditsioon: missiivid 1720-1783; ukaaside (1719-1780), patentide ja publikaatide (1766-1774) registrid; sissetulnud ja lahendatud asjade registrid 1712-1783.