Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Perekond Grünewaldtile kuulunud mõisad.

Koigi mõis

Rüütlimõis Järvamaal Peetri kihelkonnas.
Karjamõis: Aru.
1564. a oli Koigi Mäo mõisa küla. 1616. a andis Rootsi valitsus Koigi maad Jürgen Krüdener von Rosenbeckile, kes rajas ka mõisa. Pärast tema surma läks valdus Rootsi riigile tagasi. 1636. a läänistati maad Rootsi kindralile Lennart Torstensonile, kes müüs Mäo ja Koigi 1669. a Hans von Fersenile. Alates 1726. a-st oli mõis Adam von Stackelbergi valduses. Tema abikaasa oli Katharina Elisabeth von Rosen (valge), kellele kuulus ka *Vodja mõis.
1758. a müüs A. von Stackelberg Koigi mõisa oma väimehele Johann Adam von Grünewaldtile. Grünewaldti suguvõsa käes oli mõis kuni võõrandamiseni. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Otto Johann Werner von Grünewaldt.
Alates 1920. a-st asub peahoones kool.

Laimetsa mõis

Rüütlimõis Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas.
Kõrvalmõis: Jalametsa.
Laimetsa mõis rajati 17. saj I poolel ja kuulus koos Jalametsaga Põltsamaa lossipiirkonda, mis oli Hermann Wrangelli valduses. 1640. a kuulus Laimetsa Niels Dublerile ja Jalametsa Claus Brandtile. Mõisate reduktsiooniga läksid mõlemad mõisad riigile, kelle käes olid need veel 1780. a. Seejärel läks mõis Gustav Reinhold von Stackelbergi omandusse. 1804. a ostis Laimetsa ja Jalametsa mõisa Otto Moritz von Engelhardt. Alates 1814. a-st kuulus mõis perekond Grünewaldtile, kellele kuulus ka Koigi ja alates 1837. a-st Prandi mõis.
Viimane võõrandamiseelne omanik oli Otto Johann Werner von Grünewaldt. Pärast võõrandamist asus hoones kool. 1980. a-tel oli hoones tulekahju ning sellest ajast peale on mõisahoone varemeis.

Prandi mõis

Rüütlimõis Järvamaal Koeru kihelkonnas.
Teised nimed: kuni 1760. a-ni Kardina, Kardenay, Brandtenhof.
Küla on mainitud 1564. a. 1613. a läänistati teenistusajaks ooberst Hinrich Brandtile. 1626. a kinkis kuningas Gustav II Adolf mitu küla, sh Esna, Sargvere ja Prandi Alexander von Essenile. 1639. a-st on teateid Prandi (Brandtenhof, Kardina) mõisa kohta. 1641. ja 1649. a on omanikuna nimetatud Rötgert Eckholti ja 1663. ning 1678. a Andreas Wallwichi (Walwick). 1688. a oli mõis lossikohtu jurisdiktsiooni all. 1694. a nimetatakse omanikuna Otto Magnus von Essenit, kellelt päris mõisa tütar, Erich Helmich von Kaulbarsiga abiellunud Louise Margarethe. 1707. a rentis mõisa Peter Schütz, 1713. a renditi mõis Wilhelm Arend Sonnenbachile, keda 1725. a nimetatakse pandihoidja ja rentnikuna. 1729. a anti mõis Wallwicki pärijaile (perekonnad Brunthan, Dunte ja Luhr). Kuni 1740. a-teni toimus pärijate vahel mitu omandiõiguslikku kohtuprotsessi.
1732. a müüsid Andreas Johann Luhr ja Jobst Hinrich Dunte mõisa Erich Helmich von Kaulbarsile. 1739. a müüs ta mõisa Wolff Heinrich von Anrepile. 1750. a läks mõis Hans Heinrich von Roseni valdusse. 1762. a müüs ta mõisa Bengt Friedrich von Rosenile. 1790. a pantis viimane mõisa Gottlieb von Bellawaryle, kellelt päris selle tütar Dorothea von Erschell. Pärast tema surma läks mõis avalikku müüki ja selle omandas 1837. a Otto von Grünewaldt. Grünewaldtide suguvõsa valduses oli mõis kuni võõrandamiseni 1919. a. Viimane omanik enne võõrandamist oli Otto Johann Werner von Grünewaldt.
Mõisa peahoone on hävinud.

Triigi mõis

Rüütlimõis Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas.
Karjamõis: Uuemõisa.
Mõisa kohta on teateid 1501. a-st, mil see läks Gerd Moeri (Mor) valdusse. 1540. a sai Triigi mõisa omanikuks Tuve Bremeni poeg Johann.
Kuulus pikka aega Strykide perekonnale, kelle nime järgi on tulnud ka mõisa eestikeelne nimi. 1722. a päris mõisa Anna Elisabeth von Stryki poeg Mauritz von Posse, kes müüs mõisa 1734. a Peter von Stackelbergile. 1835. a loovutas Gustav Adolf von Stackelberg Triigi mõisa oma pojale Wilhelmile. 1872. a pärandijagamislepinguga läks mõis Ferdinad Moritz von Stackelbergi õele Alwine Marie La Trobele. 1898. a ostis mõisa Arthur von Grünewaldt, kes oli ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik. Mõisasüda jäi tema käsutusse kuni 1939. a ümberasumiseni.
Mõisa peahoone on varemetes.

Materjal

Laimetsa mõisa ja talumaade kirjeldusraamatud (1811); Koigi mõisa metsa kirjelduse, hindamise ja majandamise raamat (1849−1889); Vodja ja *Põlula mõisa pandileping (1794−1801); Laimetsa mõisa kruntide ostu-müügilepingud ja *Liivimaa maanõunike kolleegiumi tõendid Laimetsa mõisa müümata maade suuruse kohta (1863−1892); ärakirjad Imavere mõisa talunikega sõlmitud ostu-müügilepingute kinnistusaktidest (1903−1904); Koigi ja Prandi mõisatööliste töölepingud (1908−1918); lepingud ja kirjavahetus Boserupi mõisa müümise kohta (1765); leping, väljavõtted *Eestimaa ülemmaakohtu protokollidest, obligatsioon ja kirjavahetus Tapa mõisa ostmise ja ostuvõlgade asjus (1775−1791); Eestimaa kuberneride ringkirjad ja teadaanded kroonumaksude, rahvaloenduse, piirituse müümise jm kohta (1827−1869); talurahvaasjade komisjoni otsused talumaade kohta (1847); *Eestimaa rüütelkonna peamehe ringkirjad teorendi, talumaade müügi, postijaamade varustuse jm kohta (1854−1866); Eestimaa maamõõdu ja reguleerimiskomisjoni ringkirjad mõisa- ja talumaade mõõtmise ja hindamise kohta (1857−1858); vallaseadus (1866); väljavõtted *Eestimaa ülemmaakohtu ja *Virumaa kreisikohtu protokollidest (1765−1855); Laimetsa ja Triigi mõisa tulude-kulude aruanded (1801−1828); majapidamis- ja meditsiinialased näpunäited ning *Põlula ja Triigi mõisa majapidamise arveraamat (1827−1843); Laimetsa, Koigi ja Prandi mõisa inventariraamat (1847−1856) ja mõisatööliste üldpalgaraamat (1837−1915); Prandi mõisa omandiõiguslikud dokumendid (1731−1732, 1739−1740); Jalametsa mõisa talumaade kirjeldus (1845); kirjad Moritz von Grünewaldtile (1900−1913); Prandi mõisa perekiri (1847−1866).
Triigi mõis: talupoegade nimekirjad (1740−1745), pärisorjade ja kariloomade revisjonilehed (1800); mõisa müügileping (1734); lepingud veski rentimise, aurujõul töötava viinavabriku sisseseadmise ja riigile piirituse hankimise asjus (1794−1835); mõisa kohta käivate kohtuotsuste ärakirjad ja võlakohustuste väljavõtted (1528−1654); kirjad talupoegade koormiste ja maksude, nekrutite värbamise jm kohta (1740−1799); parun Friedrich von Stackelbergi teenistuskirjad ja sõiduload (1763−1770); Matthias Friedrich von Stackelbergi surmateade ja pärandidokumendid (1789−1794); leping mõisale kuuluva maa rentimise kohta ja ringkirjad Virumaa adrakohtunikult magasiaidas leiduvate viljatagavarade kontrollimise, talupoegade kogukonda vastuvõtu jm asjus (1801−1849); ringkirjad ja kirjad ülemkirikueestseisjalt Stackelbergilt jt-lt kirikuvisitatsiooni korraldamise, kirikuteede korrastamise, mõisalt pastorile tasumata jäetud maksude jm kohta (1816−1869); *Eestimaa kubermanguvalitsuse resolutsioon ja parun Gustav von Stackelbergi palvekiri Triigi ja Pandivere mõisa vahelise piiritüli kohta (1829−1829); majapidamismärkmete ja väljunud kirjade ärakirjade raamat (1835−1904); aruanded mõisa talukohtade arvu ja magasiaidas leiduvate viljatagavarade kohta ning ülevaade mõisa agraarsuhetest (1841−1870); kirjavahetus *Eestimaa kroonupalati, sugulaste jt-ga Eestimaa Aianduse Seltsi liikmeks astumise, Stackelbergide perekonnalegaadi asutamise jm kohta (1852−1905); G. A. von Stackelbergi kogutud loodusloolised märkmed (1786−1789); geomeetria-, stereomeetria-, aritmeetika- ja antropoloogiakonspekt (1790); talupoegade koormiste tabelid ja mõisa inventarinimistud (1734); Adam Friedrich ja Matthias Friedrich von Stackelbergi ning teiste pärandi jm võlgade katteks väljaantud obligatsioonid ja vekslid (1742−1802); G. von Stackelbergi arveraamat (1795−1797); mõisa inventarinimistud ja märkmed piirituse valmistamise ja majapidamise tulude-kulude kohta (1745−1838); võlgade, tulude ja kulude aruanded (1744−1802) ja arveraamatud (1780−1794, 1822−1835, 1894−1895); piiritusevabriku (1794−1799) ja pearahamaksu arveraamatud (1865−1866); mõisa kassadokumendid (1585−1694, 1734−1799) ja pearahamaksukviitungid (1784−1796); nekrutite varustusraha kviitungid (1797−1867) ja kassadokumendid (1800−1869).
Triigi ja Koigi mõisa talu- ja mõisa- ja heinamaade, metsade ja piirikaardid (18.−20. saj); Uuemõisa karjamõisa maade (1796) ja Avispea küla geomeetriline kaart (1796); Väike-Maarja kirikuteede kontseptkaart ja kirjeldus (1860); Eipri (1867−1887), Ubakalu (1795), Sigapusma ja Sõrandu küla maade kaardid (1819−1859); Peetri kihelkonna kaart (1860); Koigi mõisa härrastemaja kavandid (1910−1911); Laimetsa mõisa- ja talumaade, heina- ja põllumaade ja piirikaardid (19.−20. saj); Jalametsa küla kruntide kaardid (1863); Prandi mõisa- ja talumaade, põllu- ja heinamaade ning piirikaardid (19.−20. saj); Põltsamaa piirkonna kaart (1692); Vaimastvere mõisa Endla küla kaart (1819); Uniküla mõisa vabadike maade kaardid (1877) ja mõisamaade plaan (1893).

Seonduv aines

EAA 1354 — *Perekond Rosen, 52 s, 1640–1915.
EAA 1388 — *Kuremaa mõis, 1346 s, 1632–1942, 1983–1993.
EAA 1862 — *Perekond Stackelberg, 1922 s, 1399−1942, 1986.
EAM 13 — Koigi mõisa kirjakogu, 29 s, 1700−1899.
EAA 854-2-325. Urkunde der Kaiserin Katarina II. von Russland an Bernhard Reinhold Baron Stackelberg betreffend die zum Ersatz für die Stadt (ehemaliges Gut) Weissenstein übergebenen Güter Ollepäh, Jallametz und Laimetz, 1789.
EAA 854-5-774. Akte betreffend das Gut Ottenküll, 1892−1919.
EAA 854-5-908. Akte betreffend das Gut Brandten, 1891−1917.
EAA 858-1-3850. Akte in Nachlasssachen und Testamentssachen des Barons Wilhelm Moritz Friedrich Stackelberg zu Ottenküll, 1871−1872.
EAA 858-2-40. Generalleutenant Gustav Ernst Albedyll contra Landrat und Obrist Graf Berend Johann Mellin zu Ottenküll betreffend Besitzrecht am Gute Ottenküll, 1715.
EAA 858-2-2558. Baron Mauritz Posse zu Ottenküll contra seinen gewesenen Vormund Landrat Graf Berend Johann Mellin betreffend Ersatz für durch unrichtige Vormund-schaftsabrechnung erlittene Verluste, 1726−1728.
EAA 858-2-2737. Baron Mauritz Posse contra Graf Berend Johann Mellin, 1728.
EAA 858-2-3294. Hauptmann Wilhelm Arend Sonnenbach, Pfandhalter des Gutes Brandten, Beklagter und Appellant contra die Erben des verstorbenen Assistenzrates Wallwig zu Brandten, Kläger und Appellanten betreffend Abtretung des Gutes Brandten und Liquidation, 1729.
EAA 858-2-3925. Baron Leonhard Wrangell contra Baron Mauritz Posse zu Ottenküll, 1723−1724.
EAA 858-2-3978. Die Kinder und Erben des verstorbenen Andreas Wallwig zu Brandten contra Erich Helmich von Kaulbars, 1734−1737.
EAA 858-2-4265. Creditores convocati contra Besitzer des Gutes Brandten oder Kardina, 1736.
EAA 858-2-4316. Creditores convocati contra Nachlass des Baron Hans von Fersen zu Meckshof, 1725.
EAA 862-1-778. Akte in Sachen des Majors W. E. Anrep wegen eines Auftrags über das Gut Brandten, 1740.
EAA 862-2-56….58. Akten in Sachen des Hopmanns W. A. Sonnenbach wider die Walwigschen Erben betr. Forderungen und Gegenforderungen aus dem Arrendeverhältnis des Gutes Brandten oder Kardina, 1723, 1728−1729.
EAA 862-2-100. Akte in Sachen betr. die Teilung des Gutes Kardina zwischen den Walwigschen Erben 1737.
EAA 862-2-108. Akte in Sachen betr. den Kauf und Verkauf des Gutes Kardina, 1739−1740
EAA 1354-1-18. Kauf-Verkaufskontrakt und Pfandkontrakt betreffend das Gut Brandten, 1772−1790.
EAA 2469-1-549. Laimetsa-Jalametsa mõisa laenutoimik, 1902−1929.
EAA 2486-2-4225. Koigi ja Prandi mõisa laenutoimik, 1906−1921.