Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Rüütlimõis Võrumaal Urvaste kihelkonnas.
Karjamõisad: Kaagu, Palu, Undruse.
Mõis sai nime Vaabina vasallilinnuse omaniku Fabian von Tiesenhauseni eesnime järgi. Poola võimu ajal läänistati Tartu staarostkonna ökonoomile Jan Zamoyskile. Kuigi kuningas Sigismund III kinnitas 1588. a Fabian von Tiesenhauseni vennapoja Heinrich von Tiesenhauseni omandiõigust Vaabina mõisale, läks mõis alles pärast Zamoyski surma 1605. a Fabian von Tiesenhauseni lapselapse Gotthard Johann von Tiesenhauseni valdusse. Pärast seda, kui ta oli koos poolakatega lahkunud, valdused konfiskeeriti. Kuningas Gustav II Adolf läänistas Vaabina mõisa Friedrich Rosladinile, kuninganna Kristiina eestkostevalitsus aga 1636. a Johann Eberhard von Bellingshausenile. Seejärel päris mõisa tema poeg Leonhard Johann, kellelt see 17. saj lõpul redutseeriti. 1713. a restitueeriti mõis tema lesele. Seejärel läks mõis tema tütre Juliane Schreiterfeldi valdusse. 1773. a müüs tema poeg Vaabina mõisa parun Jacob Johann von Igelströmile. 1805. a ostis mõisa avalikul müügil Moritz von Gersdorff. 1811. a läks mõis Rennenkampffi suguvõsa valdusse. 1835. a müüs Alexander von Rennenkampff Vaabina mõisa Richard Bruno von Samson-Himmelstjernale. Samson-Himmel-stjerna suguvõsa valduses oli mõis kuni 1919. a võõrandamiseni. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Karl Gerhard Hermann von Samson-Himmelstjerna.
Mõisa peahoone on hävinud.

Materjal

Vakuraamatud (1808–1907); mõisa kirjeldus, hinnang ning maksumäärad (1808–1809); kõrtside nimekiri ja kirjeldus (1808); tulekindlustusaktid (1903–1917); Urvaste mõisa maade kaardid (1868–1888); rahekindlustuse ja rendi tasumise kviitungid (1854).