Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Rüütlimõis Võrumaal Hargla kihelkonnas.
Kõrvalmõis: Tidriküla.
Karjamõis: Kallimetsa.
Fideikomiss.
Asutati 17. sajandil. 1625. a kinnitas kuningas Gustav II Adolf Taheva ja Koikküla mõisa omandiõiguse Axel Bannerile ja 1646. a kuninganna Kristiina tema lesele Katrinale. 1673. a kinnitas kuningas Karl XI mõisa tema väimehele Bengt Hornile. 17. saj lõpul mõisad redutseeriti. 1745. a andis keisrinna Jelizaveta mõisad parun Bernhard Reinhold von Delwigile (tema abikaasa Catharina Regina oli Bengt Horni lapselaps). 1780. a sõlmisid tema järglased pärandijagamislepingu, millega Taheva mõis läks parun Axel Wilhelm von Delwigi omandusse. Viimane müüs mõisa 1786. a Carl Reinhold von Kosküllile. 1805. a sai omanikuks tema poeg Carl Georg von Kosküll. 1808. a pantis ta mõisa oma vennale. Alates 1813. a-st kuni 1919. a võõrandamiseni oli mõis Wulffide suguvõsa omanduses. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Hermann Maximilian von Wulff.
1926. a avas töö- ja hoolekandeministeerium Taheva mõisas vigaste laste kodu. 1927. a reorganiseeriti lastekodu tiisikushaigete laste kodu-sanatooriumiks. 1944. a sõjategevuses peahoone hävis.
Materjal
Talude ostu-müügilepingud (1866–1893); Tidriküla karjamõisa rendileping (1917); talumaade kaardid (1864–1868); Taheva mõisa elumaja plaanid (1900); mõisa pargi plaan; vakuraamatud (1816).
Seonduv aines
EAA 7-1-896
EAA 2469-1-599. Taheva mõisa laenutoimik, 1893–1909.
EAA 2469-3-350. Taheva ja Tidriküla mõisa laenutoimik, 1809–1895.
Kirjandus
Hagemeister II, lk 67.
Stryk I, lk 236–237.
Võrumaa mõisad, lk 234–239.