Fondiloend

Rõuge mõis - EAA.1400
Gut Rauge
Имение Рауге

Ajalugu

Rüütlimõis Võrumaal Rõuge kihelkonnas.
Kõrvalmõis: Reinshof.
Karjamõisad: Muhkametsa (Ottenhof), Vanamõisa.
Mõisa kohta on teateid 16. sajandist, mil Rõuge koos Nursiga, Sõmerpalu ja Kärgula mõis kuulusid Georg Kursellile. 1582. a kuulus Rõuge mõis Heinrich Kursellile. 1627. a oli omanik Magdalena Kursell, 1629. a kinnitas kuningas Gustav II Adolf omandiõiguse Christoph Kursellile. Tema pärija Ludwig Kursell pärandas mõisa oma pojale ja Johann Gotthard Bistramiga abiellunud tütrele. 1679. a panditi Rõuge mõis Johann von Riesenkampfile ja Hans Blanckenhagenile. 1683. a kinnitati J. G. Bistrami omandiõigust mõisale. 1684. a müüs ta mõisa Heinrich Dinggravenile. 1745. a päris mõisa tema lapselaps Anna Elisabeth Briesemann von Nettig. 1766. a müüdi mõis Jacob Johann von Schmidtile, kes müüs mõisa 1766. a Gerhard Friedrich von Freymannile. 1811. a pantis Christer Ludwig von Freymann mõisa parun Paul Adolf Gottlieb von Ungern-Sternbergile, kes pantis mõisa 1815. a Carl Hermann von Samson-Himmelstjernale. 1820. a sai viimane mõisa pärusomanikuks. Samson-Himmelstjerna suguvõsale kuulus mõis kuni 1919. a võõrandamiseni. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Friedrich Otto Eduard von Samson-Himmelstjerna.
Mõisa peahoone on hävinud

Materjal

Talude vakuraamatud (1819); hingerevisjon (1834); teenistuslepingud (1867–1891); talude ostu-müügi- (1875) ja rendilepingud (1883–1894); veski (1876–1897) ja kõrtsi (1894–1904) rendilepingud; Rõuge mõisa rendilepingud ja inventariloend (1878–1886); lepingud ja kirjavahetus valitseja elumaja, sauna, viinapoe ja õllevabriku ehitamise ja kihelkonna arstimaja üürimise asjus (1880–1902); tulude ja kulude (1894–1905), õllevabriku (1905) ja õllemüügi (1894–1905) aruanded; statistilised aastaaruanded (1862–1863), tööžurnaalid (1838–1839, 1867–1871); magasiaida kontoraamat (1842); kassaraamatud (1871–1878, 1891); inventariraamat (1878); märkmikud (1878–1894); reskontrod (1889–1904); pearaamatud (1894–1896); memoriaal (1894–1896); Rõuge mõisa talude register; arved ja kviitungid (1798–1906); pargi (1885–1887), viljapuu- ja iluaia (1888–1898) rajamise eelarved ja plaanid; kalender (1846, 1852); saadetud kirjade ärakirjad (1784); talude ostuvõla kohustused (1883–1905).
Kirjavahetus nekrutite võtmise ja soldatite laste toetamise (1811–1833), postimoona andmise (1811–1887), alkoholi müügi, aktsiisimaksu ja viinamüügimonopoli (1823–1903), õnnetusjuhtumite, tule ja rahekahjude (1840–1906), põllutöö- ja polütehnilise näituse (1860–1871), maamaksude, pearaha jt võlgade sissenõudmise (1860–1885), maamaksu, kvoodimaa ja maamõõtmise (1867–1895), varguste, metsavarguste ning laimu (1868–1888), talude ostu-müügi (1868–1903), tütarlastekooli uuesti avamise ja meiereikooli asutamise (1871–1903), kahtlaste isikute järelevalve, arreteerimise ja transportimise (1874–1878), hobuste loendamise (1875–1876), varastatud ja leitud hobuste (1878), kirikuõpetaja valimise ja kirikuasjade korraldamise (1879–1902), mõisa ja mõisa metsade hindamise ja kasutamise (1889–1904) asjus; Riia ringkonnakohtu ja senati otsus kalapüügiõiguste kohta mõisa piirides asunud järvedes (1897–1902); õllevabrikantide ühingu põhikirja projektid (1898–1903); perekondlik kirjavahetus (1829–1905); ajaleht Revaler wöchentliche Nachrichten (1840).

Seonduv aines

EAA 2469-1-636. Rõuge mõisa laenutoimik, 1817–1922.
EAA 2469-3-412….414. Rõuge mõisa laenutoimikud, 1816–1912.
EAA 3416-2-65. Rõuge mõisa kinnistutoimik, 1870–1939.

Kirjandus

Hagemeister II, lk 56–57.
Stryk I, lk 265–267.
Võrumaa mõisad ja mõisnikud, lk 32–34.