Fondiloend

Karaski, Varbuse ja Sõmerpalu mõis - EAA.1379
Güter Karrasky, Warbus und Sommerpahlen
Имения Карраски, Варбус и Зоммерпален

Ajalugu

Sõmerpalu mõis

Rüütlimõis Võrumaal Urvaste kihelkonnas.
Karjamõisad: Anne, Soe, Tappoja.
Algselt asus Sõmerpalus vasallilinnus. Alates 1544. a-st kuulus see koos Kärgulaga Tartu piiskopkonna foogtile Georg von Kursellile. Viimane pärandas Sõmerpalu ja Kärgula oma pojale Heinrichile. Liivi sõjas linnus hävis. 1631. a müüs kuningas Gustav II Adolf Sõmerpalu Tallinna kodanikule Hans Ohmile, kes müüs mõisa 1652. a Diedrich Müllerile. 1698. a määras reduktsioonikomisjon mõisa vabahärra Ungernile, kuid 1718. a mõistis Tartu ülemmaakohus selle Mülleri pärijatele tagasi ning mõis läks Margaretha Sidonia von Mölleri (snd Müller) valdusse. 1766. a jagati mõis tema nelja poja vahel: Sõmerpalu mõisast eraldati Järvere mõis Adam Johannile, Lilli mõis Christer Reinholdile ja Mustja mõis Walther Wilhelmile; Sõmerpalu mõis jäi Valentin von Mölleri valdusse. Mõis kuulus kuni 1919. a võõrandamiseni Mölleri suguvõsale. Mõisa viimane omanik oli Friedrich von Möller.
Tänapäeval on mõis eravalduses.

Varbuse mõis

Rüütlimõis Võrumaal Põlva kihelkonnas.
Kuni 18. saj keskpaigani Väimela mõisa karjamõis.
1744. a kinkis keisrinna Jelizaveta Väimela, Joosu, Varbuse, Võru ja Tilsi mõisa krahv Bestužev-Rjuminile, kes müüs 1749. a valdused Charlotte Amalie von Müllerile (snd Schilling) ja tema kolmele tütrele, kes jagasid mõisad omavahel. Väimela ja Varbuse jäid Ch. A. von Mülleri omandusse. 1757. a müüs ta mõisad oma väimehele Gotthard Johann von Müllerile. Viimane müüs need 1759. a Carl Gustav von Schulmannile. 1791. a pantis tema poeg Berend Johann Varbuse mõisa oma vennale Wilhelm Magnusele ja see omakorda Helene von Stackelbergile. 1811. a sai viimane mõisa pärusomanikuks. Temalt pärandus mõis 1817. a Helene von Rennenkampffile, kes pantis mõisa Reinhold Daniel von Schulmannile. 1821. a sai omanikuks Magnus Gustav von Ferseni lesk Louise (snd Uexküll). 1824. a müüsid tema pärijad mõisa Conrad Siegmund von Braschile, kes pantis selle kohe Anna von Gordoffskyle. 1832. a omandas mõisa Wilhelm von Rehekampff, kes müüs 1845. a mõisa Alexander von Ditmarile. Tema järeltulijad müüsid selle 1859. a Paul Arthur von Siversile, kes omakorda müüs selle 1882. a Möllerile. 1887. a müüs Alexander von Möller Varbuse ja Karaski mõisa Harald von Samson-Himmelstjernale, kes oli ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik.
Mõisahoone hävis 1981. a tulekahjus.

Karaski mõis

Rüütlimõis Võrumaal Kanepi kihelkonnas.
Karjamõis: Valge (Weisshof).
1734. a eraldati Krootuse (Kõlleste) mõisast Musti e Vastse-Kõlleste ja Karaski mõis. Neist esimene läks Friedrich von Rotkirchi valdusse, Krootuse (Kõlleste) ja Karaski omanikuks sai Adolf von Rotkirch. Viimane müüs 1742. a Krootuse ja Karaski Friedrich von Sta-ckelbergile. 1768. a olid mõlemad mõisad tema minia Eleonora Charlotta von Stackelbergi (snd Freytag von Loringhoven) valduses. Temalt päris mõisa poeg Georg Gotthard. 1823. a pantis Friedrich von Stackelberg mõisad Paul Andreas Lüttenile, kes omakorda pantis need 1836. a Aleksander Golejewskyle. 1843. a sai viimane mõisate pärusomanikuks.
1847. a ostis mõisad Carl Gustav von Wahl, kes pantis need 1852. a Lydie Dorothea von Broeckerile. 1855. a sai viimane mõisate pärusomanikuks. 1857. a läksid mõisad tema poja Victor von Broeckeri valdusse. 1859. a müüs viimane Karaski ja Vastse-Kõlleste mõisa Friedrich von Möllerile. 1867. a ühendati Vastse-Kõlleste ja Karaski mõis Karaski mõisaks.
1887. a müüs Alexander von Möller Karaski ja Varbuse mõisa Harald von Samson-Himmelstjernale, kes oli ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik.

Materjal

Leping Kanepi kirikuõpetaja sissetuleku kohta (1842–1896); Karaski (1865–1911), Varbuse (1882–1901) ja Musti (1866–1912) mõisa talude ostu-müügilepingud; Musti (1884–1916), Karaski (1872–1885), Valgemõisa (1876–1915) ja Varbuse (1882–1892) talude rendilepingud; Varbuse koolimaja ostu-müügileping (1885); töö- ja teenistuslepingud (1886–1914); kõrtside rendilepingud (1886–1916); Varbuse ja Karaski mõisa ostu-müügileping (1886–1915); Varbuse (1886–1907) ja Karaski (1890–1912) mõisamaade rendilepingud; Varbuse (1886) ja Valgemõisa (1876–1915) rendilepingud; Karaski ja Varbuse mõisa piimarendileping (1888–1890); mõisamaade rendilepingud (1888–1918); Kioma valla talude rendilepingud (1895); Sõmerpalu mõisa fideikomissileping (1901); Järvere mõisa hingeloend ja talupoegade ametlikud kohustused; Karaski ja Varbuse mõisa tulekindlustuspoliisid (1901–1918); Sõmerpalu mõisa ürikute ja dokumentide nimekirjad (1912); genealoogilised andmed perekond Samson-Himmelstjerna kohta; Karaski mõisa metsamajandamise raamat (1856–1890); Sõmerpalu mõisa ja talude kirjeldus (1889); kviitungid (1892–1922); Sõmerpalu mõisa talumaade ostu-müügi kassaraamat (1913–1918); Puka mõisa summaarne kassaaruanne 1844.–1845. a kohta ning uusehitiste, remondi ja plaaniväliste tööde nimekiri (1855).
Karaski mõisa ja karjamõisate (1815–1898) ning talumaade kaardid (1863–1867); Varbuse mõisa ja talumaade kaardid (1863–1913); Sõmerpalu mõisa majanduskaart (1903) ja talumaade kaardid (1912).

Seonduv aines

EAA 1442 — *Perekond Nolcken, 363 s, 1627–1934.
EAA 2469-1-603. Karaski mõisa laenutoimik, 1878–1930.
EAA 2469-1-620. Varbuse mõisa laenutoimik, 1820–1930.
EAA 3416-2-16. Varbuse mõisa kinnistutoimik, 1879–1937.
EAA 3416-2-27. Sõmerpalu mõisa kinnistutoimik, 1890–1933.
EAA 3416-2-30. Karaski mõisa kinnistutoimik, 1894–1935.

Kirjandus

Hagemeister II, lk 87 (Sõmerpalu), lk 96–97 (Krootuse, Musti, Karaski).
Stryk I, lk 202–204 (Sõmerpalu); lk 225–227 (Vastse-Kõlleste ja Karaski); lk 248–249 (Varbuse).
Võrumaa mõisad, lk 226–229 (Sõmerpalu), lk 288–289 (Varbuse).
Võrumaa mõisad ja mõisnikud, lk 35–41 (Sõmerpalu).