Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Rüütlimõis Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas.
Karjamõisad: Aarla, Rihula.
Esmakordselt mainitakse Ulvi mõisa 1498. a. 1551. a müüsid Johan Tuwe tütred mõisa Heinrich Wulffile. Wulffi perekonna järgi sai mõis ka nime. 1586. a kuulus mõis Heinrich Wulffi pärijaile ja 1589. a Otto Wrangellile. 1597. a müüdi mõis Reinhold Thuwele (Taube). 1627. a läks mõis tema tütre Elisabet Wrangelli, *Elistvere mõisa omaniku Hermann Wrangelli lese valdusse. 1641. a nimetatakse omanikuna tema tütre Elisabeth Magdalena von Wrangelli meest Jürgen von Uexkülli. 1695. a pärandijagamislepinguga sai mõisa omanikuks tema pojapoeg Jacob Johann von Uexküll-Meyendorff. 1723. a müüdi mõis Otto Wilhelm Harpele, kes müüs selle 1739. a parun Hans Reinhold von Meyendorffile. 1741. a panditi mõis Georg Johann von Albedyllile, kes andis pandi 1747. a Jacob Hinrich von Schwengelmile. 1762. a sai mõisa omanikuks Johann Wilhelm von Bielsky. 1764. a ostis mõisa Alexander Clapier de Colonque, kelle perekonna valduses oli mõis kuni 1809. a-ni. Siis panditi mõis kümneks aastaks Abraham Nicolaus von Winklerile. 1820. a muudeti pandileping ostu-müügilepinguks. Winkleri perekonnale kuulus mõis kuni 1919. a võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander Rudolf Otto Heinrich von Winkler, kellele kuulus mõisasüda 1939. a-ni.
Tänapäeval asub mõisa peahoones Rägavere vallavalitsus.

Materjal

Ulvi mõisa talude ostu-müügi- ja rendilepingud ning renditud talude nimekirjad (1803–1917); talupoegade koormiste dokumendid (1803–1917); kõrtside ja veskite rendilepingud (1849–1873); Rihula ja Maasika karjamõisa rendilepingud (1865–1868); Caroline von Winkleri ja tema poja Heinrichi vaheline Ulvi mõisa rendileping (1868); maade hindamise dokumendid (1824–1892).
Toimikud Ulvi mõisa piirides palkide ja puude parvetamise kohta (1805–1833); kubermanguvalitsuse, rüütelkonna peamehe, kohtu- ning kirikuasutuste jt ees- ja ringkirjad (1844–1905); toimik ehitustööde kohta; ehitusplaanid (1847–1893); toimikud metsamajanduse, jahinduse ja tulekindlustuse kohta (1871–1913); Ulvi mõisa töörahva täiskogu ja tööliste vanemate nõukogu protokollid, Ulvi mõisa ülevõtmise akt ja mõisa inventari nimekiri (1917–1919); missiivid ja registrid (1842–1895).
Talupoegade ja nekrutite nimekirjad ning hinge- ja rahvaloenduse materjalid (1782–1918); mõisateenijate töölepingud, tunnistused ja nimekirjad (1809–1919); Ulvi mõisa pea- ja kontoraamatud ning kuuaruanded (1826–1911); arved ja kviitungid (1853–1930), sh Tallinna maja kohta; inventarinimekirjad (1845–1909); majapidamisraamatud (1819–1899); magasiaidaraamatud (1835–1865); karjamajanduse dokumendid (1829–1919); aida- ja reheraamatud (1861–1898); tööde arvestamise raamatud (1864–1919); mõisateenijate palgadokumendid (1845–1919); telliskivitehase ja lauavabriku dokumendid (1809–1899); viinavabriku dokumendid (1850–1924); Vasta ja Unukse mõisa dokumendid (1895–1900).
Raamatukogu kataloog (19. saj); Winklerite perekonna genealoogilised materjalid (19. saj); H. J. von Winkleri taskuraamat (1822–1842); Winkleri perekonnaliikmete kirjavahetus sugulaste jt-ga (1834–1912); kooliinspektor Winkleri apteegiarved (1838–1843); Winkleri perekonnaliikmete kooli- jt tunnistused (1866–1881); Winkleri Rakveres asunud aiamaa müügileping (1867); teated ja kutsekaardid Winklerite, nende sugulaste ja tuttavate perekondlike sündmuste kohta (1872–1902); Hunniuse perekonnaliikmete kirjavahetus sugulaste ja tuttavatega (1884–1915); Erika ja Ewald Assmuthi kirjad Soomest vennale ja Aleksander von Winklerile Balthasar von Winkleri pärandi- jt küsimustes (1922–1923).
Ärakiri Rakvere linna 1252. a privileegidest (18. saj); Johan Lerche mälestused oma tegevuse kohta meedikuna, eriti katkuaegadel (1731–1780); käitumisreeglid katku ajal (19. saj); teatriprogrammid (1901); jutluste käsikirjad (1830–1834); antropoloogiamuuseumi näituseplaan (trükis, 1862); teenistujate jõulukinkide loetelud (1873–1898); kiriku laululehed (1879–1914); meteoroloogiliste vaatluste päevik (1881); telefoniliinide ehitamise kava Viru-Nigula kihelkonnas (1901).
Winkleri perekonnaliikmete, tuttavate ja määratlemata isikute fotod; Viru-Nigula ümbruse vaated; postkaardid; teadlaste, riigi- ja seltskonnategelaste fotod; tundmatu autori joonistused.
Ulvi mõisa kaardid ja kaartide nimekirjad (1849–1893); Ida-Aasia sõjakaart (1904).