Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Rüütlimõis Virumaal Viru-Jaagupi kihelkonnas.
Karjamõisad: Maasika, Männikvälja, Põlula-Uuemõisa, Võlumäe.
Vanimad teated Põlula mõisast pärinevad 15. saj lõpust. 1555–1561 kuulus Saksa Ordule ja 1561–1581 riigile. 1581. a läänistas kuningas Johan III mõisa Hans Wachtmeisteri ja tema järglaste pärusomandiks. 1685. a redutseeriti. 1722. a restitutsioonikomisjoni otsusega kinnitati Axel Wachtmeisteri väimehe Hans von Ferseni omandiks. Samal aastal müüs ta mõisa Henning Friedrich von Bassewitzile.
1733. a oli Maria Friederike Zoege von Manteuffeli (snd Fick) valduses. 1801. a pantis Wilhelm Johann Zoege von Manteuffel Põlula oma väimehele, Gustav Adolf von Stackelbergile, kellest sai 1821. a mõisa omanik. 1869. a müüs viimase poeg Wilhelm Moritz mõisa Hermann von Krausele. 1900. a kinkis ta Põlula oma pojale Wilhelmile (Helm), kelle pärijate käest mõis riigistati.
Tänapäeval tegutseb peahoones kool.
Materjal
Põlula, Triigi ja Vaeküla mõisa pandi- ja rendilepingud (1800–1850); talude rendilepingud (1907–1909); lepingud ja kirjavahetus palkide ostu-müügi ja parvetamise ning metsa ja heinamaa kasutamise kohta (1805–1850); Põlula mõisa majapidamisraamatud (1811–1916); Põlula mõisamaa, piiride ja mõisast eraldatud talumaade kaardid; kirjavahetus Põlula mõisa piiritülide asjus (1803–1834); kirjeldusraamatud (1875–1900); erinevate isikute fotod.
Seonduv aines
EAA 3-1-452. Restitutsioonikomisjoni protokollid, 1722–1728.
EAA 3-1-454. Kaufkontrakte der Güter, der Grundstücke und Immobilien, 1722–1728.
EAA 2486-1-1463. Põlula mõisa laenutoimik, 1803–1934.
Kirjandus
Kinnistute register.
Vello Naaberi kartoteek.
Hueck, lk 119.
Lääne-Virumaa mõisad ja mõisnikud, lk 124–126.
Virumaa mõisad, lk 102–103.
Wistinghausen, lk 87.