Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Rüütlimõis Viljandimaal Paistu kihelkonnas.
Karjamõis: Pauska.
1833. a liideti mõisaga Kaubi (Uue-Pornuse) mõisast eraldatud Naistevald.
Esimesed teated mõisa kohta pärinevad 1631. a-st, mil kuningas Gustav II Adolf läänistas selle Gerhard von Vietinghoffile. 1650. a pantis viimane mõisa võlgade katteks Ernst Friedrich von Reichaule, kes sai 1664. a mõisa pärusomanikuks. 1671. a müüs ta mõisa Matthias Duderbergile. Temalt päris mõisa õepoeg Carl Gustav von Campenhausen. Campenhausenite perekonna valduses oli mõis kuni 1741. a-ni, mil selle ostis Berend Johann von Bock. Bocki perekonna omanduses oli mõis kuni 1913. a-ni, mil selle omandas Arved Karl Leon von Brasch, kes oli ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik.
Mõisa peahoone on hävinud.
Materjal
Protokollid ja nimekirjad isikliku vara kohta (1919−1922); volitused ja lepingud (1912−1919); kirjavahetus majandusküsimustes (1912−1931); dokumendid seltsides osalemise kohta (1921−1927); mõisa vakuraamatud (1820−1889); maade kirjeldus (1864−1867); talude ostu-müügilepingud (1868−1913); ehitusdokumendid (1912−1914); metsa majandamise aktid ja lepingud 1914−1922); mõisa riigistamise dokumendid (1864–1922); mõisa ja talumaade kaardid (1850−1921).
Seonduv aines
EAA 567-3-113. Akte betreffend das Gut Schwarzhof (Resolutionen, Protokoll, Wackenbuch, Briefe), 1685–1742.
EAA 2469-1-82. Vardi mõisa (koos Pauska ja Naistevallaga) laenutoimik, 1871−1912.
EAA 3760-1-5351. Vardi mõisa kinnistutoimik, 1892−1939.
Kirjandus
Hagemeister II, lk 171.
Stryk I, lk 391.
Viljandimaa mõisad ja mõisnikud, lk 114.