Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Kärstna mõis - EAA.1404
Gut Kerstenshof
Имение Керстенгоф

Ajalugu

Rüütlimõis Viljandimaal Helme kihelkonnas.
Karjamõisad: Karoli ja Soe.
Varemalt Helme mõisa osa. 1678. a jagati Helme mõisa maad Franz von Dreilingi pärijate vahel ja Kärstna läks omaette valdusena tema tütre Elisabeth von Ceumerni omandusse. Temalt päris mõisa tütar Elisabeth Maria von Rosen ja pärast tema surma abikaasa Conrad von Rosen. Pärast viimase surma päris mõisa tema teine abikaasa Charlotte (snd Clodt von Jürgensburg) ja seejärel selle uus abikaasa George von Rennenkampf. 1730. a-teks läks mõis Dreilingite omandusse tagasi. 1740. a pärandas Caspar von Dreiling mõisa oma tütrele Gerdrutale ja tema abikaasale Caspar Heinrich von Anrepile. Anrepi suguvõsa valduses oli mõis kuni võõrandamiseni 1919. a. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Konrad (Kurt) von Anrep.
Alates 1924. a-st asub mõisa peahoones kool.

Materjal

Talude rendilepingud (1914); veski rendileping (1908); metsa ostu-müügilepingud (1919); Kärstna ja Tarvastu mõisa piiride reguleerimise akt (1764); Anrepi perekonna kirjavahetus tuttavate ja sõpradega (1797–1837); aruanded sissetulnud ja väljaläinud summade kohta (1806–1807); kirjad maaparanduslaenu ja mõisamaa vahetamise kohta kvooditalude vastu (1890–1902); hoonete ja inventari (1919–1920), hobuste ja veiste nime- ja hinnakirjad (1920); mõisamaade ja metsade nimekiri ja hindamise akt (1920–1921); pitsatite jäljendid ja pitsatid; kaardid ja plaanid; Kärstna mõisa vakuraamat (1805–1806); Andres Suurburgi vallapass (1892).

Seonduv aines

EAA 1682 — *Perekond Anrep, 56 s, 1744–1931.
EAA 2469-1-526. Kärstna mõisa laenutoimik, 1897–1928.
EAA 3760-1-2196. Kärstna mõisa kinnistutoimik, 1865–1940.
LVVA 2707-1-68. Materjalid Kärstna mõisa restitutsiooni kohta, 1718.

Kirjandus

Hagemeister II, lk 180–181.
Stryk I, lk 353–355.
Viljandimaa mõisad ja mõisnikud, lk 40–44.