Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Rüütlimõis Valka maakonnas Apekalnsi kihelkonnas.
Karjamõisad: Kakkit, Rulli.
*Uue-Laitsna, Vana-Laitsna, Väike-Laitsna ja Māriņkalns olid Puremoise nime all osa Marienburgi lossipiirkonnast ja kuulusid riigile. Kuningas Gustav II Adolf läänistas selle Gustav Hornile. 17. saj lõpul mõisad redutseeriti. Vana-Laitsna mõis jäi riigile kuni 1797. a-ni, mil keiser Paul I kinkis selle paruness Maria Elisabeth Catharina von Delwigile. 1808. a omandas mõisa oksjonil Paul Ludwig Johann von Löwenstern, kes pantis selle 1819. a literaat Carl Johansonile. Viimane pantis mõisa samal aastal edasi Hermann Christoph von Huenele, kes sai 1824. a mõisa pärusomanikuks. 1827. a pantis ta mõisa Otto Ferdinand von Tewesile, kes andis pandi 1832. a Ernst Behsele. 1841. a sai omanikuks Emil von Lenz, kes müüs selle 1844. a Leonhard ja Maximilian von Wolffile. 1857. a läks mõis Paul Leziuse valdusse, kes müüs selle 1871. a oma vennale Eduardile. 1904–1909 oli mõis krahv Gustav Broel-Plateri valduses.
Materjal
Talude rendilepingud (1898–1918); kassaraamat (1899–1918) ja kassadokumendid (1905–1916); talude kaardid ja härrastemaja plaanid (1865–1888).
Seonduv aines
EAA 1459 — *Perekond Lezius, 40 s, 1873–1939.
EAA 953-1-477. Akte in Sequestrationssachen des Gutes Alt-Laitzen, 1827.
Kirjandus
Hagemeister I, lk 261–262.
Stryk II, lk 379–380.