Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Rüütlimõis Tartumaal Võnnu kihelkonnas.
Karjamõisad: Leevi, Lootvina.
1789. a eraldas parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg Kuuste mõisast (praegune Vana-Kuuste) Vastse-Kuuste ning pantis selle 50000 hõberubla eest Otto Magnus von Richterile, kes sai 1807. a mõisa pärusomanikuks. 1844. a müüs tema poeg Gustav Eduard mõisa Alexander von Rennenkampffile, kes müüs mõisa 1850. a Carl von Belovile. Belovi suguvõsa valduses oli mõis kuni 1872. a-ni, mil mõis müüdi Carl von Cossartile. Cossarti suguvõsa valduses oli mõis kuni 1916. a-ni, mil selle ostis Johann Peet, kes oli ka mõisa viimane omanik enne võõrandamist. 1910–1915 kuulus Johann Peedile ka Vidrike mõis.
Pärast riigistamist asus peahoones rahvamaja, alates 1942. a-st kool.
Materjal
Vakuraamat (1872); Vastse-Kuuste mõisa ostu-müügilepingud (1819–1872); Liivimaa õuekohtu ja *Liivimaa Maakrediitseltsi otsused Vastse-Kuuste mõisa obligatsioonide asjus (1872–1888); obligatsioonid (1844–1880).
Seonduv aines
EAA 2381-1-477, 478. Vastse-Kuuste mõisa kinnistutoimikud, 1874–1940.
EAA 2469-1-510. Vastse-Kuuste mõisa laenutoimik, 1893–1917.
EAA 2469-3-163, 164. Vastse-Kuuste mõisa laenutoimikud, 1815–1862, 1875–1887.
Kirjandus
Hagemeister II, lk 43.
Stryk I, lk 184–185.
Tartumaa mõisad, lk 314–315.