Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Rüütlimõis Tartumaal Rannu kihelkonnas.
Karjamõisad: Kaera, Kulli, Lipingu, Paju, Sangla, Unni.
Keskajal asus Rannus vasallilinnus, mis kuulus Doleni perekonnale. Dolenitelt läks mõis perekond Tiesenhauseni valdusse. 1626. a kinnitas kuningas Gustav II Adolf mõisa Andreas Bureusele, kelle perekonna valduses oli mõis kuni reduktsioonini. 1743. a läänistas keisrinna Jelizaveta Rannu, Valguta ja Uue-Tänassilma mõisa Balthasar von Campenhausenile. 1759. a müüs tema poeg mõisad Axel Heinrich von Bruiningkile. Temalt päris mõisa väimees Alexius Gottfried von Böttiger, kes vahetas selle 1775. a Gottlieb Fabian von Gaveliga *Kriimani mõisa vastu. 1864. a pantisid Gaveli pärijad mõisa August von Siversile, kes sai 1867. a mõisa pärusomanikuks. 1903. a müüs Ernst Fromhold von Sivers Rannu mõisa Felix von Bergile, kes oli ka viimane võõrandamiseelne omanik.
1919. a-st tegutses peahoones kool. 1973. a mõisa peahoone lammutati. Tänaseni on säilinud mõned kõrvalhooned.
Materjal
Maade kirjeldused ja hindamistabelid (1852–1862); fragmendid Tamme mõisa, Rakke, Verevi, Neemisküla ja Unni küla talupoegade kohustuste kohta (1798–1800); esildis Tamme mõisa naturaalkäivete kohta (1801); kihelkonnaeestseisja palvekiri keisrile talupoegade koormiste asjus (1879); Saare talu juures paiknenud maatüki ostu-müügileping (1920); talude vakuraamatud (1821–1905); mõisa kütte- ja ehitusmetsa kirjeldusraamat (1853–1854); lepingute ärakirjad, talude müügi jm dokumendid (1785–1910); talude ostu-müügilepingud (1866–1899).
Seonduv aines
EAA 2381-1-530, 531. Rannu mõisa kinnistutoimikud, 1863–1939.
EAA 2469-1-486. Rannu mõisa laenutoimik, 1804–1928.
Kirjandus
Hagemeister II, lk 14–14.
Stryk I, lk 125–127.
Tartumaa mõisad, lk 230–231.