Fondiloend

Rannu mõis - EAA.1369
Gut Schloß Randen
Имение Ранден

Ajalugu

Rüütlimõis Tartumaal Rannu kihelkonnas.
Karjamõisad: Kaera, Kulli, Lipingu, Paju, Sangla, Unni.
Keskajal asus Rannus vasallilinnus, mis kuulus Doleni perekonnale. Dolenitelt läks mõis perekond Tiesenhauseni valdusse. 1626. a kinnitas kuningas Gustav II Adolf mõisa Andreas Bureusele, kelle perekonna valduses oli mõis kuni reduktsioonini. 1743. a läänistas keisrinna Jelizaveta Rannu, Valguta ja Uue-Tänassilma mõisa Balthasar von Campenhausenile. 1759. a müüs tema poeg mõisad Axel Heinrich von Bruiningkile. Temalt päris mõisa väimees Alexius Gottfried von Böttiger, kes vahetas selle 1775. a Gottlieb Fabian von Gaveliga *Kriimani mõisa vastu. 1864. a pantisid Gaveli pärijad mõisa August von Siversile, kes sai 1867. a mõisa pärusomanikuks. 1903. a müüs Ernst Fromhold von Sivers Rannu mõisa Felix von Bergile, kes oli ka viimane võõrandamiseelne omanik.
1919. a-st tegutses peahoones kool. 1973. a mõisa peahoone lammutati. Tänaseni on säilinud mõned kõrvalhooned.

Materjal

Maade kirjeldused ja hindamistabelid (1852–1862); fragmendid Tamme mõisa, Rakke, Verevi, Neemisküla ja Unni küla talupoegade kohustuste kohta (1798–1800); esildis Tamme mõisa naturaalkäivete kohta (1801); kihelkonnaeestseisja palvekiri keisrile talupoegade koormiste asjus (1879); Saare talu juures paiknenud maatüki ostu-müügileping (1920); talude vakuraamatud (1821–1905); mõisa kütte- ja ehitusmetsa kirjeldusraamat (1853–1854); lepingute ärakirjad, talude müügi jm dokumendid (1785–1910); talude ostu-müügilepingud (1866–1899).

Seonduv aines

EAA 2381-1-530, 531. Rannu mõisa kinnistutoimikud, 1863–1939.
EAA 2469-1-486. Rannu mõisa laenutoimik, 1804–1928.

Kirjandus

Hagemeister II, lk 14–14.
Stryk I, lk 125–127.
Tartumaa mõisad, lk 230–231.