Fondiloend

Luua, Kaarepere ja Visusti mõis - EAA.1389
Güter Ludenhof, Kersel und Wissust
Имения Луденгоф, Керзель и Виссуст

Ajalugu

Oettingeni perekonnale kuulunud mõisad.

Visusti mõis

Rüütlimõis Tartumaal Äksi kihelkonnas.
Varasem nimi: Fissel.
Karjamõisad: Mõisamaa, Mullavere, Soosaare.
Mõisa kohta on teateid 15. saj II poolest, mil ta oli perekond Engedesi valduses. 1549. a kuulus mõis Reinhold Engedesile. 1585. a läks mõis Tartu linna valdusesse. 1627. a kinnitas kuningas Gustav II Adolf Engedesi perekonna omandiõigust mõisale ning see läks Hans Engedesi valdusse. 1724. a müüsid Engedesi pärijad mõisa Johann Freytag von Loringhowenile. 1745. a vahetas tema pärija Conrad Adolf Visusti ja Ilmjärve mõisa Carl Gustav von Stahlile kuulunud Kohtla mõisa vastu. 1750. a müüs C. G. von Stahl Visusti mõisa Christian Wilhelm von Tollile ja tema 1765. a Caspar Heinrich von Rosenkampffile. 1788. a ostis mõisa oksjonilt krahv Ernst von Münnich, samal aastal läksid Visusti ja Luua mõis tema poja Ludwig Antoni valdusse. 1795. a pantis viimane mõisa Magnus von Baerile ja tema 1798. a Franz George von Oettingenile. 1811. a pantis F. G. von Oettingen mõisa Heinrich Johann Ludwig von Samson-Himmelstjernale, kes pantis mõisa samal aastal August Friedrich von Siversile. 1820. a läks mõis Alexander von Oettingeni valdusse. Oettingeni perekonna omanduses oli mõis kuni 1919. a võõrandamiseni. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Richard Nikolai von Oettingen.
Pärast võõrandamist töötas peahoones saksa algkool, 1933. a hävis peahoone tulekahjus.

Kaarepere mõis

Rüütlimõis Tartumaal Palamuse kihelkonnas.
Varasem nimi: Waltershof.
Karjamõisad: Järvepera, Pikkjärve.
Mõis rajati 16. saj keskel ja kuulus perekond Kawerile. 1601. a läks mõis Engelbrecht Kaweri õetütrega abiellunud Berent von Scharenbergi valdusse. Viimane kinkis valduse 1642. a Franz von Scharenbergile. 1728. a läks mõis Axel Heinrich von Scharenbergilt Otto Magnus von Stackelbergi valdusse. 1733. a ostis mõisa Gustav Reinhold Johann von Rosenkampff. Temalt päris 1784. a mõisa pojapoeg Reinhold Johann von Rosenkampff. 1813. a omandas mõisa oksjonilt August Friedrich von Sivers, kes pantis 1818. a mõisa Georg von Möllerile (Moller). 1820. a sai ta mõisa pärusomanikuks. 1846. a müüs ta mõisa Ernst von Braschile, kes pantis 1849. a mõisa Johann Philipp Gerstfeldtile. Pärast pandilepingu lõppemist 1857. a müüs E. von Brasch mõisa Adelheid von Malmile (snd Gerstfeldt). 1859. a läks mõis vastavalt Liivimaa õuekohtu otsusele parun Friedrich Robert Alexander von Engelhardti omandusse. 1876. a müüsid Engelhardti pärijad mõisa Nikolai von Oettingenile. Oettingeni perekonna valduses oli mõis kuni 1919. a riigistamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Arved Nikolai von Oettingen.
Pärast riigistamist tegutses peahoones raudteelaste laste suvelaager. Tänaseks on peahoone lammutatud.

Luua mõis

Rüütlimõis Tartumaal Palamuse kihelkonnas.
Endine nimi: Hallick, Packuver.
Karjamõisad: Ehavere, Kilbavere, Prossa.
Ordu ajal kuulus mõis Ludenite perekonnale, kelle nime järgi sai mõis ka nime. Poola võimu ajal kuulus Matrinsky nimelisele isikule. 1600. a restitueeriti mõis Dietrich Nierothile ja tema kahele vennale kui nende ema pärandus. 1626. a kinkis kuningas Gustav II Adolf mõisa Johan Haraldsson Fegræusele (aadeldatuna Strömfelt). 1682. a oli omanik tema poeg Gustav Adolf Strömfelt. Mõisate reduktsiooniga läks riigile, kuid 1722. a restitueeriti Strömfelti perekonnale. 1745. a müüdi mõis Carl Gustav von Schulmannile. 1759. a oli omanik Friedrich von Schwebs, kes müüs mõisa 1765. a Reinhold Johann von Rosenkampffile ja tema pojale Caspar Reinholdile. 1788. a omandas Luua ja Visusti mõisa krahv Ernst von Münnich, samal aastal läksid mõisad tema poja Ludwig Antoni valdusse. 1825. a läks mõis Reinhold Johann Ludwig von Samson-Himmelstjerna valdusse, kes müüs 1831. a Luua mõisa Alexander von Oettingenile. Oettingeni perekonna valduses oli mõis kuni 1919. a võõrandamiseni.
1948. a asutati mõisas ametikool. Tänapäeval asub peahoones selle järglane Luua metsanduskool.

Materjal

Luua mõisa maade kaardiatlas (1792); hoonete ja maade plaanid (1890–1910); Kaarepere (1855–1907), Luua (1850–1875) ja Visusti mõisa maade kirjeldused ja hindamistabelid (1856–1911); metsaloenduse tabelid (1900–1901) ja metsakorralduse raamat (1903–1921); kaardid ja plaanid Visusti mõisa metsade majandamise kohta (1845–1851); Kaarepere mõisa, külade, põldude, talude ja metsa kaardid (18.–19. saj); Luua mõisa, karjamõisate, talude, popsikohtade, külade, põldude, heinamaade ja metsa kaardid (17.–20. saj), Luua mõisa pargi plaan (1890), veski ja kõrtsi kaart (1791); Visusti mõisa maade, põldude, heinamaade, karjamõisate, talumaade ja metsade kaardid (17.–20. saj); Visusti mõisapargi projekt-joonis (1895); kirjavahetus ja plaanid melioratsioonitööde kohta Luua (1893–1913), Visusti (1893–1914) ja Kaarepere (1902–1914) mõisas.
Kaarepere mõisa ja maade kirjeldused (1797–1799); Kaarepere (1803?–1882), Luua (1817, 1858, 1863) ja Visusti (1866) mõisa vakuraamatud.
Kaarepere mõisa pandileping (1818), Visusti mõisa pandi- ja võlakirjad (1809–1821) ja karjamõisa rendileping (1877); leping ja kirjavahetus Visusti ja Kaarepere turbaraba kasutamise kohta (1876–1883); päevatööliste lepingud (1912–1915); Reinhold Ahli töötõend (1779); talukohtade rendilepingud (1853–1917) ja kirjavahetus talude rendi ja müügi asjus (1872–1886); Visusti (1881) ja Kaarepere (1882) mõisa talude ostu-müügilepingud.
Kirjavahetus, kohtuotsused ja toimikud mõisate majandamise, talupoegade maa reguleerimise, pärandiküsimuste jm kohta (1772–1918); praostkondade sinodite protokollide väljavõtted ja A. von Oettingeni isiklikud märkmed tema kirikulaulude kogu ja jutluse kohta (1849–1870); A. von Oettingeni kirjanduslikud märkmed (1857); Luua mõisa aastaaruannete nimekiri (1833); toimik Visusti koolide (1876–1885) ning Patjala ja Prossa kooli ühendamise kohta (1878–1883).
Luua ja Kaarepere mõisa pearaamatud (1895–1910); kassaraamatud ja -dokumendid (1830–1918); arveraamatud (1881–1919) ja arved (1896–1898); inventariraamatud (1915–1916, 1920); Kaarepere (1918–1919) ja Luua (1918–1920) mõisa palgaraamatud; Kaarepere (1872–1913), Luua (1852–1917) ja Visusti (1851–1912) mõisa talude ostuvõlgade raamat; Luua (1831–1865, 1919–1920), Kaarepere (1919–1920) ja Visusti (1865–1867) mõisa aidaraamatud; Luua mõisa materjalide raamat (1835–1836, 1858); Kaarepere mõisa piimaraamat (1905–1919); aruanded kariloomade ja põllusaaduste kohta (1918–1920); Kaarepere (1886–1887), Luua (1870–1889) ja Visusti (1876–1886) mõisa puhastulude ja inventaribilansside ning Kaarepere (1916–1920) ja Luua mõisa (1914–1920) mõisatööliste naturaaltasude tabelid; viljasaakide tabelid (1873–1919); piimasaaduste arveraamat (1908–1911), tulekindlustusobjektide hindamise tabelid (1913–1921); tööpäevade ülevaated (1919–1920); Luua, Visusti ja Mõisamaa mõisa kontoraamat (1870–1881); Kaarepere mõisa obligatsioonid (1876–1877); *Liivimaa Vastastikuse Rahekindlustusseltsi poliisid (1880–1888); teated Kaarepere, Luua ja Visusti mõisa majapidamiskulude ja tulude kohta (1883–1892); mõisatööliste palgaraamatud (1878–1900).

Seonduv aines

EAA 1388 — *Kuremaa mõis, 1346 s, 1632–1991.
EAA 1458 — *Perekond Schwebs, 164 s, 1629–1880.
EAA 5381 — *Mõisadokumentide kollektsioon, 156 s, 1664–1923.
EAA 567-3-1. Akte betreffend das Gut Ludenhof (Immissionsakte, Kaufkontrakt, Wackenbuch, Spezifikation, Briefe u.a.), 1718–1782.
EAA 858-2-2774. Gardeleutnant Conrad Adolf Freytag von Loringhoven zu Kochtel contra Oberstleutnant Carl Gustav von Staal zu Wissust in Livland betreffend Rückgängig-machung des Tauschvertrages, durch welchen der gegenwärtigen Kläger sein Gut Wissust mit dem nun Beklagten gegen dessen Gut Kochtel vertauschte, 1746.
EAA 2381-1-455, 456. Kaarepere mõisa kinnistutoimikud, 1878–1939.
EAA 2381-1-493, 494. Luua mõisa kinnistutoimikud, 1852–1939.
EAA 2469-1-432. Luua mõisa laenutoimik, 1867–1928.
EAA 2469-1-449. Visusti mõisa laenutoimik, 1911–1926.
EAA 2469-3-27. Kaarepere mõisa laenutoimik, 1803–1862.
EAA 2469-3-28. Luua mõisa laenutoimik, 1885–1902.
EAA 2469-3-54….57. Visusti mõisa laenutoimikud, 1808–1911.
LVVA 2707-1-65. Materjalid Kaarepere mõisa restitutsiooni kohta, 1724.
LVVA 2707-1-101. Materjalid Luua ja Rasina mõisa restitutsiooni kohta, 1726.
LVVA 2707-1-199. Materjalid Visusti mõisa restitutsiooni kohta, 1722.

Kirjandus

Hagemeister II, lk 109–110 (Visusti), lk 112 (Luua), lk 113–114 (Kaarepere).
Stryk I, lk 1–3 (Luua), lk 4–5 (Kaarepere), lk 66–68 (Visusti).
Tartumaa mõisad, lk 108–109 (Kaarepere), lk 184–187 (Luua), lk 326–327 (Visusti).