Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.
Varasemad nimed: Saleskyhof (Salesky).
Karjamõisad: Poksi, Saeveski (Saage), Viira.
Esimesed teated mõisa kohta on pärit 1544. a-st. 1558. a läänistas Tartu piiskop laastatud ja mahapõlenud Kavastu mõisa Jacob Krabbele. Seejärel läänistati see Martin Wiltschützile.
Pärast tema surma (1604) jäi mõis tühjaks. 1614. a andis kuningas Sigismund III mõisa Pavel Saleskyle. Kuigi Salesky ei jäänud kuigi kauaks Kavastu omanikuks, kutsuti seda kohta pikka aega veel Saleskyhofiks ja Saleskyks.
1626. ja 1630. a kinkis kuningas Gustav II Adolf Kavastu koos piirkonna teiste mõisatega Gabriel Oxenstiernale. 1630. a vahetas viimane Kavastu mõisa George Schwengelmiga *Kastre ja Uue-Kastre mõisa vastu. 1645. a kinnitas kuninganna Kristiina Georg Schwengelmi omandiõigust. 17. saj lõpul mõis redutseeriti ja tagastati hiljem pärijaile. Schwengelmi suguvõsa käes oli mõis kuni 1752. a-ni.
Jacob Heinrich von Schwengelm müüs 1752. a Kavastu Fabian Adam von Stackelbergile, kes müüs 1760. a mõisa naisevennale Hans Heinrich von Liphartile. 1769. a läks mõis Fabian Adam von Stackelbergi pärijatele tagasi ning Wilhelmine von Stackelbergi abielu kaudu Reinhold Johann von Rehbinderiga viimase suguvõsa valdusse. 1811. a pantis ja 1818. a müüs Woldemar von Rehbinder mõisa Carl Gustav von Wahlile, kelle perekonna valduses oli mõis kuni 1859. a-ni. Siis müüs Carl von Wahl mõisa akadeemik Aleksander Theodor von Middendorfile. Tema käest ostis 1861. a Kavastu mõisa Artur von Richter, kes müüs 1872. a mõisa Carl von Mensenkampffile. 1898–1907 oli mõis perekond Wolffi omanduses. 1907. a omandas mõisa Nikolai Tereštšenko, kes müüs mõisa 1912. a Varvara Manželeile ja tema 1916. a Aleksander Mosolovile. 1918. a ostis mõisa parun Woldemar von Knorring, kes oli ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik.
1924. a asutati mõisas hooldekodu. Mõisahoone hävis 1944. a.
Materjal
Vakuraamatud (1804–1805, 1863); mõisa aruanne (1805–1806); koormiste raamat (1806); toimik Kavastu mõisa majandamise kohta (1888–1897); väljavõte Kavastu mõisa karjaraamatust (1898–1899); Vastse-Piigaste mõisa ja talupoegade külvi ning saagi aastaaruanne (1815); Varnja küla vanausuliste nimekiri (1833); Kavastu mõisa- ja heinamaade ning talude kaardid.
Seonduv aines
EAA 2381-1-428….430. Kavastu mõisa kinnistutoimikud, 1862–1939.
EAA 2469-1-46. Kavastu mõisa laenutoimik, 1893–1907.
LVVA 2707-1-73. Materjalid Kavastu mõisa restitutsiooni kohta, 1726.
Kirjandus
Hagemeister II, lk 8.
Stryk I, lk 45–47.
Tartumaa mõisad, lk 126–127.