Fondiloend

Haaslava ja Hilja mõis - EAA.1410
Gut Haselau mit Hiljamois
Имения Газелау и Хильямойз

Ajalugu

Rüütlimõis Tartumaal Kambja kihelkonnas.
Karjamõis: Peterhof.
Juba enne 14. saj keskpaika jagasid kaks Haselowi-nimelist venda siinse kindlusmõisa Haaslava ja Uniküla mõisaks. 14. saj lõpul kuulus Haaslava Friedrich Haselauerile, kes pantis mõisa Otto von Uexküllile.
1533. a kuulus Haaslava Joh. Dückeri lesele (snd Löwenwolde), Liivi sõja ajal oli bojaar Juška Jurjevi omanduses. Kuningas Stefan Batory võimu ajal asustati vahepeal mahajäetud mõis uuesti talupoegadega ja mõisaga liideti ka Uniküla mõisa külad ning Unikülast sai Haaslava mõisa kõrvalmõis. Omaniku, Tartu bürgermeistri Elias Mengershauseni eesnime järgi hakati Uniküla mõisa nimetama Hilja mõisaks.
Alates 1627. a-st kuulusid Haaslava ja Hilja mõis Johan Skyttele. 1646. a oli krahv Gabriel Oxenstierna valduses. Pärast Tartu vallutamist 1704. a läks Haaslava koos Hilja kõrvalmõisaga krahv Boriss Šeremetevi omandusse. Lisaks Haaslavale sai ta ka *Kriimani, Luunja ja Vasula mõisa. Šeremetevite perekonnale kuulus Haaslava mõis kuni riigistamiseni 1919. a. Viimane omanik oli Sergei Šeremetev.

Materjal

Mõisamaade plaan (1890?); metsa- (1892–1917) ja põllutööliste rendilepingud ning maajaotuslepingud (1893–1913); talumaade ja Haaslava parve (1892–1915) ning mõisate ja karjamõisate (1909–1921) rendilepingud; Saksa sõjavägede ülemjuhataja korraldused (trükised) kohaliku omavalitsuse, elanikkonna toitlustamise, sõjakahjude hindamise jm asjus (1918); teenistujate nimekirjad (1900–1914); mõisavalitseja parun Pahleni isiklikud dokumendid (1885–1915); rentimist (1896–1901) ja mõisa majandamist käsitlev kirjavahetus (1897–1918); krahv Šeremetevi volikirjad parun Pahlenile mõisa valitsemisõiguste kohta (1907–1918); arveraamatud ja -dokumendid (1896–1918); Suhki metskonna ja H. Vaino elamu plaan (1900–1915); mõisamaade ja talude plaanid.

Seonduv aines

EAA 2381-1-394, 395. Haaslava mõisa kinnistutoimikud, 1882–1889, 1894–1939.
EAA 2469-1-452. Haaslava mõisa laenutoimik, 1905–1926.
EAA 2469-3-63. Haaslava mõisa laenutoimik, 1878–1905.
LVVA 2707-1-43. Haaslava mõisa restitutsiooni materjalid, 1722.

Kirjandus

Hagemeister II, lk 33.
Stryk II, lk 25–27.
Märt Uustalu. Krahvid Šeremetjevid ja Haaslava mõis. I–II. — Teataja. Haaslava valla infoleht 2009, nr 6–7.