Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Rüütlimõis Pärnumaal Karksi kihelkonnas.
Karjamõis: Kooruse.
Kuulus keskajal Karksi lossile. Esimesed teated mõisa kohta pärinevad 1561. a-st, mil selle omandas Heinrich Böckeler.
1744. a kinkis keisrinna Jelizaveta mõisa Maria Tšoglokovale, kes müüs selle krahv Carl von Sieversile. Viimane loovutas mõisa oma vennale Joachim Johannile. Mõis oli Sieversite perekonna valduses kuni 1766. a-ni, mil selle omandas Ernst Johann Winter. 1790. a sai mõisa omanikuks tema tütar Anna Helene von Sievers, kes abiellus Friedrich Joachim von Oettingeniga. 1808. a läks mõis nende laste Jacob Heinrich George, Carl Friedrich Joachim ja Helene Amalie Elisabeth von Oettingeni omandusse. Pärast vendade surma sai mõisa ainuomanikuks H. A. E. von Mellin (snd Oettingen). Mellini suguvõsa omanduses oli mõis kuni 1919. a maareformini. Viimane omanik enne mõisa võõrandamist oli krahvinna Helene von Mellin (snd Pistohlkors).

Materjal

Ärakiri senati otsusest Friedrich Joachim von Oettingeni Pöögle mõisa appellatsiooni kohta (1818); Pöögle ja *Abja mõisa piiriprotokoll (1850); krahv August von Mellini kokkulepped *Abja ja Kaubi (Uue-Pornuse) mõisa omanikega heinamaade niisutamise kohta (1865–1869); Liivimaa õuekohtu kirjad talumaade mõisa arvelt mahaarvamise kohta (1865–1866); Pärnu-Viljandi kreiskohtu otsused talude ostu-müügilepingute kinnitamise kohta (1867–1869); krahvinna Amalie von Mellini ja talupoeg Hans Nirki vaheline Mõtsaleeli talukoha ostu-müügileping (1868); külvi, heinasaagi, majapidamise ja asjaajamise aruanded (1836–1877); Pärnu III kihelkonnakohtu kirjad metsavahtide vannutamise kohta, metsa kasutamise aruanded (1875–1881).