Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Rüütlimõis Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Kõrvalmõisad: Aru, Kurge.
Karjamõisad: Aegviidu, Leesi, Tametsa.
Lehtse mõisa on esimest korda mainitud 1467. a, kui ordumeister Johann von Mengede (genannt Osthof) läänistas mõisa Hans von Lechtesele. 1469. a läänistati mõis Hans Bremenile. 1565. a pantis Robert Bremen mõisa Jacup Bremenile.
Pärast Lehtse mõisa pärijanna Barbara von Bremeni abiellumist Anton Philipp von Saltzaga läks mõis 1662. a perekond Saltza valdusse. 1687. a päris mõisa tema poeg Anton Friedrich von Saltza, kes müüs selle samal aastal vend Jacobile. Viimase tütar Anna Catharina abiellus 1688. a Fabian von Tiesenhauseniga ja mõis läks Tiesenhausenite perekonnale. Pärast Fabian von Tiesenhauseni tütre Gertruda Helena abiellumist Wolmar (Woldemar) Otto von Derfeldeniga läks mõis Derfeldenite omandusse. 1757–1765 oli mõis Friedrich Magnus von Ungern-Sternbergi, 1765–1774 perekond Roseni ja 1774–1785 Christian Wilhelm von Zimmermanni valduses. 1785. a ostis mõisa avalikul müügil Otto Eberhard von Huene, kelle suguvõsa omanduses oli mõis kuni 1919. a võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene, kes päris mõisa 1867. a.
Peahoone on peaaegu täielikult hävinud.
Materjal
Tulude-kulude raamatud (1833, 1838); karja arveraamat (1869–1874); kõrtside arveraamatud (1839–1841); magasiraamatud (1822–1845); mõisamaade kirjeldus (1875); Lehtse, Aru ja Kurge mõisa vakuraamat (1805).
Seonduv aines
EAA 854-5-852. Akte betreffend das Gut Lechts, 1880–1918.
EAA 854-7-355. Erbverteilungstransakte der Familien Lechts, Bremen und Nieroth, betreffend die Güter Lechts, Köndes, Koddil, Jerwajöggi nebst Dörfern, 1467–1667.
EAA 854-7-365. Konfirmierungsbrief des Königs Johann III von Schweden vom 7. Juni 1569 an Jakob Bremen betreffend dessen Erbgut Lechts. Kopie.
EAA 854-7-372. Resolution und Urteil der Kommission zur Abschiessung des rückständigen Reduktionswerkes vom 10. März 1696 über die Freisprechung des Gutes Lechts als ein vom Ordensmeister Johan von Mengden dem Hans Lechtis und seinen Erben verlehntes Gut. Kopie.
EAA 858-2-3105. Rittmeister Tuve von Saltza zu Lechts contra Secretarius Georg Cornelius Griesinger zu Koitjerw betreffend Grenzeindrang und Besitzstörung, 1694.
EAA 2486-1-1213. Lehtse mõisa laenutoimik, 1802–1933.
Kirjandus
Kinnistute register.
Vello Naaberi kartoteek.
Järvamaa mõisad, lk 48–49.
Järvamaa mõisad ja mõisnikud, lk 79–80.
Rittergüter im Kreise Jerwen, lk 25–27.
Wistinghausen, lk 168.