Fondiloend

Kolga majoraatmõis - EAA.5212
Majoratsgut Kolk
Майоратное имение Кольк

Ajalugu

Rüütlimõis Harjumaal Kuusalu kihelkonnas.
Karjamõisad: Kahala, Kalamäe.
Esimesed teated Kolga mõisa kohta pärinevad 13. sajandist, mil mõis kuulus Eestimaa hertsogkonda valitsenud Taani kuninga Valdemar II pojale hertsog Kanutile. 1230–1519 kuulus mõis Gotlandi Roma tsistertslaste mungakloostrile. Seejärel oli kloostri abt Johannes Bohnsack sunnitud mõisa kuningas Christian II-le loovutama. Alates 1528. a-st oli omanik Taani ja Norra kuningas Frederik I teener Hans Natzmar. Seejärel oli mõis Rassowi ja Remlingrode perekonna valduses. Liivi sõja ajal rentis mõisa Taani kuninga läänimees Christoph von Münchhausen. 1558. a langes mõis Vene vägede kätte.
1581. a kinkis Johann III Kolga koos hiljem eraldatud Kõnnu, Kiiu ja Loo mõisaga vabahärra Pontus De la Gardiele. Temalt läks valdus poegade Johani ja Jakobi omandisse. 1667. a müüs viimase poeg Pontus Fredrik Kuusalu kihelkonna pärusmõisad õele Christina Catharina von Stenbockile. Tema pärijaile jäeti 1683. a reduktsioonikomisjoni otsusega mõis alles, kuid kroonule jäi selle väljaostuõigus.
1699. a on mõisa mainitud Kolga fideikomissina (Kõnnu, Kolga, Kiiu ja Loo mõis).
Põhjasõja ajal immiteeriti mõis keiser Peeter I käsul krahv Stenbocki tütrepojale krahv Gustav Otto von Douglasele, hilisemale Kolga pandihärrale. 1723. a redutseeriti mõis Stenbocki pärijaile ja Peeter I 1724. a privileegiga kuulutati mõis Stenbockide pärusomandiks. Selle omanikuks sai krahv Magnus von Stenbocki poeg Bengt Ludwig. Stenbocki perekonna valduses oli mõis kuni 1919. a võõrandamiseni. Kinnistusregistri põhjal oli mõisa viimane võõrandamiseelne omanik krahv Vsevolod von Stenbock, kes suri 1916. a. Eesti Vabariigi ajal valdas endisest mõisasüdamest moodustatud umbes 150 hektari suurust Kolga maavaldust tema vend Peter von Stenbock, kes 1931. a seal suri.
Nõukogude okupatsiooni saabumisega 1940. a Kolga maavaldus natsionaliseeriti ning sinna loodi hiljem Kirovi kolhoosi Kolga osakonna keskus.
1990. a ostsid Stenbockid mõisa tagasi.

Materjal

Kolga, Kiiu ja Loo mõisa, külade ja talude kirjeldused (1883–1909); maade hindamise registrid; Kiiu, Kolga, Kõnnu ja Loo mõisa rendiraamatud (1884–1918); rendiarvestuse lehed (1884–1905); talumajapidamiste raamatud ja -lehed; müümata talumaade raamatud; talukohtade müügikuulutused (1904–1910); kinnistusaktid (1902); abiteo-, maksu-, laenu-, inventari- jm lehed (1904–1914); mõisate rendilepingud (1881–1907); talude ostu- (1905–1913) ja rendilepingud (1882–1917); töö- (1874–1912), üüri- (1886–1914), kauplemis- (1893–1917), kalapüügi- (1901–1905) ja piimalepingud (1908–1910); Loksa tellisetehase lepingud (1894, 1896); rentnike kasutuses olnud hoonete nimekirjad (1898); talude nimekirjad ja renditingimused; andmed tulekahju vastu kindlustatud hoonete kohta (1897–1908); toimikud talude rentimise, renditingimuste ja rendi maksmise (1884–1905), kõrtside (1895–1899), Loksa tellisetehase (1896, 1911–1912), heinategemise (1905–1906), kohtuasjade (1918), postiveo jm kohta.
Sissetulnud kirjad ja arved (1879–1919); kaardid, plaanid ja generaalkaartide kirjeldused (18.–20. saj); eelarved (1904, 1907), bilansid (1895–1917) ja majandusaruanded (1884–1910); Vsevolod ja Michael von Stenbocki pärandihooldaja aruanded.
Telegrammide raamatud (1895–1900); aida- ja keldriraamatud (1864–1919); kassaraamatud (1895–1917) ja -kladed (1891–1913); kontoraamatud (1895–1910); töö- ja palgaraamatud (1891–1911); märkmik (1892–1893); intressiraamat (1907–1909); žurnaalid (1895–1909); registratuurraamat (1904); memoriaalid (1896–1918); missiiv (1906).
Majoraadi metsadevalitsus: protokollid (1902–1908), metsakirjeldused ja ülevaated, aruanded ja andmikud (1904–1907); metsatööde lepingud (1892–1907); kalkulatsioonid ja tasaarvestused (1902–1907), kassaraamatud (1904–1907), metsamaterjali väljaandmise raamatud (1906, 1912–1914), kontoraamatud ja nende ärakirjad (1888–1909), kontseptid (1904–1907), metsaraamatud ja -lehed (1864-1914), metsamaterjali nimekirjad (1904–1907, 1918); kviitungid (1882-1907).
Materjalid laevade (1879–1905), koolide (1879–1914), vallakohtute (1896–1814) ja piirivalve (1892–1914) kohta.

Seonduv aines

EAA 854-2-2241. Extrakte der Deduktionen der Güter des Herzogtums Estland. Enthält: Abschriften von Urkunden, Regesten u.a. Dokumenten von Jahren 1698–1772.
EAA 858-2-58. General und Gouverneur Graf Gustav Otto Douglas als Pfandbesitzer der Güter Kolck, Kida, Könda und Neuenhoff contra Major Graf Magnus Friedrich Stenbock als Majoratsherr der Güter Kolck, Kyda, Koenda und Neuenhof betreffend Regulierung der auf den Gütern ruhenden Schulden, 1740.
EAA 858-2-1416. Wilhelm Hinrich Gernet, Revalscher Bürger und Kaufmann contra Major Graf Friedrich Magnus Stenbock, Fideicommissbesitzer der Güter Kolk, Kida, Könda und Neuenhof betreffend Bezahlung einer Schuld seines verstorbenen Bruders und Vorbesitzers der Fideicommissgüter, des Grafen und Landrats Bengt Ludwig Stenbock, 1740.
EAA 858-2-2799. Major Graf Friedrich Magnus von Stenbock zu Kolk, Kida, Neuenhof und Könda Beklagter und Revisionsimpetrant contra General en chef Graf Gustav Otto Douglas, Kläger und Revisionsimpetrat betreffend Abtragung der auf den Kolckschen Gütern ruhenden Schulden, 1740
EAA 858-2-3210. Major Graf Friedrich Magnus von Stenbock zu Kolck contra die Erben der verwitweten Reichsadmiralin Gräfin Stenbock geboren Gräfin De la Gardie betreffend Liquidation aller Erbschaftsforderungen aus den Kolkschen Gütern, 1740–1745.
EAA 858-2-3256. Frau Anna Margaretha von Zoege, Witwe des verstorbenen Landrats Grafen Bengt Ludwig Stenbock zu Kolck, Kyda und Könda contra ihren Schwager und Erben ihres verstorbenen Mannes, Major Friedrich Magnus Graf Stenbock zu Kolck, Kida und Könda betreffend Ersatz der Begräbnisskosten, 1740.
EAA 2840-1-9339. Kolga mõisa kinnistutoimik, 1898–1916.

Kirjandus

Kinnistute register.
Vello Naaberi kartoteek.

Harjumaa mõisad, lk 94–95.
Harjumaa mõisad ja mõisnikud, lk 73–79.
Wistinghausen, lk 52.