Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ludvig Puusepp, meditsiinidoktor, neurokirurgia rajaja - EAA.5243
Людвиг Пуусепп

Ajalugu

Teised nimekujud: Ludwig Pussep, Poussepp.
Eesti arst ja arstiteadlane, neurokirurgia rajajaid (21.11/03.12.1875 Kiiev – 19.10.1942 Tartu). I A: Maria Kočubei (Kotšubei); II A: Maria Küppar.
1885–1894 õppis Kiievi I gümnaasiumis, 1894–1899 Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemias, täiendas end Berliinis, Viinis, Pariisis, Londonis, Hamburgis ja Kopenhaagenis; dr. med. (1902).
1898. a alustas tööd Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemia vaimu- ja närvihaiguste kliinikus ning 1903. a-st samaaegselt Naiste Meditsiiniinstituudi närvikliinikus; 1904–1905 osales arstina Vene-Jaapani sõjas. 1908. a rajas koos V. Behtereviga Peterburi Psühhoneuroloogia Instituudi juurde maailma esimese neurokirurgiakliiniku ja oli kuni 1910. a-ni selle juhataja, 1910–1917 professor. Luges samaaegselt loenguid Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemias ning pidas neurokirurgia loenguid paljudes Euroopa linnades.
1920. a opteerus Eestisse ja asus tööle Tallinna I sõjaväehaiglas. Samal aastal kutsuti neuroloogiaprofessoriks Tartu ülikooli; 1921. a rajas närvikliiniku, seda aastat loetakse Eesti neurokirurgia algusaastaks. 1921. a sai sanitaarkindralmajori auastme.
Eesti Teaduste Akadeemia liige, ENSV teeneline teadlane, Portugali Teaduste Akadeemia korrespondentliige, mitme välismaa ülikooli audoktor ja teadusasutuse korraline ja auliige.
Üks Eesti Neuroloogide Seltsi asutajaist 1923. a, *Eesti Karskusliidu, *Eesti Loodusuurijate Seltsi ja paljude teiste seltside liige. Ajakirja Folia Neuropathologica Estoniana asutaja ning toimetaja.
Uurimisvaldkonnad neurokirurgia, -patoloogia ja -röntgenoloogia.

Materjal

L. Puusepa kirjavahetus: 54 kirja abikaasale (1921–1927), kirjavahetus teiste isikutega ja ülikooli valitsusega (5 kirja). Kirjades kajastuvad ametialased sõidud Euroopa linnadesse, esinemised, kultuurisündmused, tuntud isikutest on nimetatud Fjodor Šaljapin, Arkadi Avertšenko, Villem Ernits, prof dr Johannes Riives jt (1895–1971).

Seonduv aines

EAA 2100-2-890. Professor Ludvig Puusepa isiklik toimik, 1941.
EAA 2100-2b-60. Professor Ludvig Puusepa isiklik toimik, 1941.
EAA 2100-2c-238. Professor Ludvig Puusepa tööraamat, 1941.
EAA 2111-1-10421. Tartu Ülikooli õppejõud Ludvig Puusepp (artikkel, foto, klišee), 1935–1942.
ERA 28-2-13227. Ludvig Puusepa optanditoimik.
ERA 50-12-1867. Ludvig Puusepa pensionitoimik.
ERA 495-1-199. Ludvig Puusepa personaaltoimik.

Kirjandus

EAT, lk 249.
EBL TK, lk 252–253.
EE 14, lk 385–386.
Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tallinn 1997, lk 182–183.
Eesti nõukogude entsüklopeedia. 6. [köide]. Pais–rumo. Peatoimetaja G. Naan. Tallinn: [Valgus], 1974, lk 284.
Ludvig Puusepp. Compiled by Toomas Asser. Tartu: Estonian Ludvig Puusepp Society of Neurologists and Neurosurgeons, 2011.
Ludvig Puusepp 125. Compiled by Ülla Linnamägi. Tartu, Tallinn 2000.
Vello Lään. Kes on kes? Kes on kus?: kaugete maade eestlased: lühielulood. Tallinn: Olion, 2011, lk 675–676.
Ernst Raudam, Ilmar Soomere. Ludvig Puusepp (1875–1942): neurokirurg (lühimonograafia). Tallinn: Valgus, 1977.
Tartu Ülikooli vakantsele eripatoloogia, diagnostika ja teraapia (polikliiniku) professuurile kandideerijate teaduslikkude tööde arvustused. Tartu 1938.
Annika Toimla. Ludvig Puusepp – neurokirurgia pioneer. [Seminaritöö]. Juhendaja: Alar Sepp. Tartu 1993.