Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Arhivaar (18/30.08.1857 Viljandimaa Vana-Võidu vald – 21.04.1929 Tartu).
Lõpetas 1871. a Rannu kihelkonnakooli. Soovis astuda Peterburi mereväe tüürimeeste kooli, kuid jäeti vähese vene keele oskuse tõttu kooli vastu võtmata. 1871. a määrati I mereväe õppeekipaaži jungaks. 1882. a sooritas mereametkonna tehnikakooli eksamid ja sai õiguse töötada mereministeeriumi keskasutustes. 1898–1901 õppis Peterburi Arheoloogia Instituudis, mille lõpetas õpetatud arhivisti ja instituudi kaastöölise nimetusega.
1872–1878 oli ametis mereministeeriumi kantselei inspektorite departemangus, 1879. a vabastati sõjaväeteenistusest ja asus tööle mereministeeriumi kantselei sõja-merelaevastiku osakonda (hilisem mereväe peastaap); 1881. a astus uuesti tegevteenistusse; 1894–1898 ajakirja Морской Сборник toimetuse asjaajaja ning kontorijuhataja. Osales Vene laevastiku ajaloo kohta käivate materjalide publikatsioonide seeria koostamises.
1898. a määrati mereministeeriumi keskarhiivi asjaajajaks, sellelt ametikohalt läks 1910. a erru. Asutas koos insener J. K. Russwurmiga arhiivide ehitamiseks ja tehniliseks sisustamiseks äriettevõtte, mis I maailmasõja ajal pankrotistus. 1915. a asus elama Kaukaasiasse, 1916. a pöördus Petrogradi (Peterburi) tagasi. 1917–1920 töötas Kaukaasias.
1920. a andis avalduse Eestisse opteerumiseks. Sama aasta juulis asus tööle Moskva reevakueerimise komisjonis ja korraldas Tartu ülikooli varade tagastamist. 01.11.1920–15.05.1921 töötas Tartu ülikooli teenistuses sealse arhiivi korraldajana. 13.05.1921 nimetati Riigi Keskarhiivi juhataja abi kohusetäitjaks, 1921–1922 keskarhiivi juhataja kohusetäitja.
1925. a lahkus arhiivist.
Vene Imperaatorliku Sõjaajaloo Ühingu ja Moskva arheoloogiainstituudi liige.
Avaldanud arhiivinduslikke küsimusi käsitlevaid raamatuid ja artikleid.
Materjal
F. Nineve eluloolised ja tööalased dokumendid (1871–1924), arstitõendid (1914–1925) ning isikliku arhiivi, raamatukogu, fotode ja muu vara nimekirjad (1920–1929?); arved (1922–1928); Petrogradi (Peterburi) linnaarhiivi hoone visandid (1914); märkmed toitlustus- ja varustusküsimuste, statistikaasutuste, ülevenemaalise tööstusettevõtete loenduse, Pjatigorski agronoomiakolleegiumi väljaannete jm kohta (mai 1917–1920); Eesti Riigi Keskarhiivi põhikirja, kodukorra ja muude eeskirjade kavad; asutuste asjaajamise, kahjustatud dokumentide parandamise, välismaiste arhiivide töökorralduse instruktsioonid, Riigi Keskarhiivi tööaruanded ja eelarved (1899–1925).
Ajaleheväljalõiked arhiive ja arhiivindust (1921–1929) ning ajalugu ja arheoloogiat käsitlevais küsimustes (1913–1928); ajaleheväljalõige F. Nineve elulookirjeldusega (1927); kirjavahetus arhiivinduslikes, kaadri komplekteerimise, keskarhiivi ehitustööde jm küsimustes (1914–1929).
Seonduv aines
EAA 661-1-688. Friedrich Nineve isiklik toimik, 1921–1925.
EAA 3501-3-1272. Toimik Friedrich Nineve päranditombu hooldamise kohta, 1929–1941.
Kirjandus
EBL TK, lk 219.
Lea Leppik. Friedrich Nineve – ajalooarhiivi ülesehitaja ja igavene kt. — Avatud vaimuga: Ajalooarhiiv 80. Eesti Ajalooarhiivi Toimetised 7 (14). Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2001, lk 9–25.
Peedu Sammalsoo. Unarusse jäänud nimed: Friedrich Nineve. 1. Mereväeametnikust arhiivindustegelaseks. — Meremees 2009, nr 1, lk 38–40; nr 2, lk 40–41.