Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Baltisaksa ajaloolane, Tartu justiitsbürgermeister (18.01.1719 Altefähr – 09.07.1788 Tartu). A: Marie Elisabeth Roussel (snd Ferrier).
Alghariduse sai Stralsundi linnakoolis, seejärel õppis Hamburgi akadeemilises gümnaasiumis (1734–1737), 1738. a alustas õigusteaduse ja ajaloo stuudiumi Greifswaldi ülikoolis, 1739. a immatrikuleeriti Königsbergi ülikooli. Königsbergis viibis 1739–1741 ja uuesti 1744–1748, tegutses seal peamiselt koduõpetajana. 1748. a sai koduõpetaja koha Liivimaa maakohtuassessori Reinhold Johann von Rosenkampffi perekonnas ja siirdus elama Põhja-Tartumaale *Kaarepere mõisa. Koduõpetaja ametit pidas kuni 1750. a-ni, mil ta sai *Tartu sillakohtu notariks. Umbes samal ajal sai ta ka Tartu maa- ja foogtikohtu advokaadiks (vt *Tartu maakohus ja *Tartu foogtikohus). 1754. a-st sai temast *Tartu-Võru ülemkirikueestseisja-ameti notar, aasta hiljem ka Tartu rae advokaat. 1766–1771 oli F. K. Gadebusch Tartu linna sündik; 1771–1783 Tartu justiitsbürgermeister. 1767. a augustist novembrini viibis Moskvas, võttes Tartu linna esindajana osa Katariina II kokkukutsutud ülevenemaalise Seadusandliku Komisjoni tööst, 1768. a-st oli ta linnakonsistooriumi kaasistuja (vt *Tartu alamkonsistoorium) ja 1769. a Tartu linna saadik Liivimaa maapäeval Riias. 1783. a, kui Eesti- ja Liivimaal kehtestati asehalduskord, siirdus F. K. Gadebusch tervislikel põhjustel pensionile.
F. K. Gadebuch uuris Liivimaa ajalugu ja kogus selle kohta materjali. Tema peateos on „Livländische Jahrbücher“ (9 kd, Riga 1780–1783), milles ta annab kronoloogilise ülevaate Liivimaa ajaloost ajavahemikul 1030–1761. F. K. Gadebusch oli teerajaja ka Liivimaa historiograafilise ja biobibliograafilise kirjanduse vallas, kus tema sulest ilmus kaks olulist teost: „Abhandlung von livländischen Geschichtsschreibern“ (Riga 1772; järeltrükk Hannover-Döhren 1973) ja „Livländische Bibliothek nach alphabetischer Ordnung“ (3 kd, Riga 1777; järeltrükk Hannover-Döhren 1973). 1779–1785 andis F. K. Gadebusch välja ajakirja„Versuche in der livländischen Geschichtskunde und Rechtsgelehrsamkeit“ (9 vihikut). Peale selle avaldas ta ajaloolisi ja filoloogilisi artikleid ning mõned väiksemad trükised.
F. K. Gadebusch oli erakordselt usin materjalikoguja, kelle käsikirjaline pärand on tänapäeval laiali mitmes arhiivis ja raamatukogus. Tal oli ka Balti kultuuriolude kohta vägagi arvestatav raamatukogu, mille nimekirja avaldas 1789. a trükis tema väimees Johann Martin Hehn.

Materjal

Käsikirjad „Observationes variae ex Historia, Litteraria praesertim, et reliquis elegantioribus litteris“, kd 6 (1754), 7 (1756), 9 (1760), 11 (1762), lisad (1783–1788?), „Sammlungen aus der Gelehrtengeschichte“, kd 1 (1766), 2 (1770), 6 (1779), „Dörpatische Nebenstunden, zu besserm Verstande der Gesetze dieser Stadt, aus dem archive entwickelt und ausgearbeitet“, kd 2 (1768), „Merkwürdigkeiten, besonders aus der Gelehrtengeschichte“, kd 1 (1785), „Nachrichten von den evangelischen Predigern im Dörpatischen Kreise“ (dat-ta), „Geographische Beschreibung des Herzogthums Liefland“ (dat-ta fragment); sedelid märkustega Tartu ajaloo kohta; kiri Pärnu bürgermeistrile kogumiku „Livländische Jahrbücher“ materjalide asjus (19.08.1780).

Seonduv aines

EAA 995 — *Tartu magistraat, 35400 s, 1547–1889.
EAA 3765 — *Tartu alamkonsistoorium, 388 s, 1731–1847.
Herderi Instituut Marburgis — F. K. Gadebuschi kirjakogu (koopiad LVVA materjalidest).
LVVA 4038 — Riia Ajaloo- ja Muinsusuurimise Selts (fond sisaldab mh F. K. Gadebuschi kirjakogu (5 kd, 4038-2-1639....1643) ja köiteid samadest käsikirjalistest materjalikogudest, mille osi leidub ka Ajalooarhiivis: „Observationes variae ex Historia, Litteraria praesertim, et reliquis elegantioribus litteris“ (kd 2, 4038-2-1652, 1654), „Sammlungen aus der Gelehrtengeschichte“ (kd 3–5, 4038-2-1666....1668; Fortsetzungen 4038-2-1670, 1671), „Dörpatische Nebenstunden, zu besserem Verstande der Gesetze dieser Stadt, aus dem Archive entwickelt und ausgearbeitet“ (kd 2).
Poola Rahvusraamatukogu, Varssavi — F. K. Gadebusch. Geschichte der ehemaligen bischöflichen und königlichen Stadt Dorpat aus geschriebenen und gedruckten Urkunden. Bd. 3, Abschn. 2 (1660–1719) (Zamoyski raamatukogu vanad käsikirjad, signatuur BOZ 881).
TÜR KHO Mscr. 168. F. K. Gadebuch. Jura statutaria caesareae civitatis Rigensis (autograaf).
EAA 957-2-470. Kirjad järelepärimistega perekond Buxhoevedeni puudutavate materjalide kohta „Geschichte des livländischen Adels“ jaoks.
EAA 995-1-12006. F. K. Gadebuschi ja Maria Elisabeth Gadebuschi (snd Ferrier) testamendiga seotud materjalid.
EAA 995-1-27859. Riia-saatkonna päevik, 1769.
EAA 995-1-27860. Teose „Livländische Jahrbücher“ register (1769, ärakiri, originaal: LVVA 4038-2-1678).
EAA 995-1-27861....27893. Moskva-saatkonna (1767) päevik, 3 kd (ärakiri, 1907).
EAA 996-2-205. Schreiben vom Justizbürgermeister Gadebusch Gutsbesitzern und Privatpersonen betreffend Rechtssachen, Erlassung der Strafe, Entlassung aus dem Arrest und anderes, 1751–1772.
EAA 996-2-208. Schreiben vom Justizbürgermeister Gadebusch, Advokaten und Privatpersonen betreffend Rechtssachen, Zeugenverhör, Erlassung der Strafe und anderes, 1773–1777.
EAA 2057-1-99. Kirjad Johann Christoph Brotzele.
EAA 2471-1-23. Briefe, Rechnungen und Quittungen für juridische Dienstleistungen des Syndikus der Stadt Dorpat F. K. Gadebusch, 1751–1775.
EAA 3340-1-2364. Kirjad Tartu kaupmeestelt, sekretär Stegemannilt, Gadebuschilt ja teistelt vilja, soola, heeringate, veini, raua ja teiste kaupade ostu-müügi, rahaliste operatsioonide, kohtuasjade ajamise jm kohta, A–R, 1770–1777.
LVVA 214-6-144a. Geschichte des livländischen Adels mit den Beweisen zur livländischen Adelsgeschichte. Neuere Abschriften in 17 Bänden (kd 1, 10 ja 17 puuduvad).

Kirjandus

Allgemeine deutsche Biographie. Bd. 8, Friedrich I von Sachsen-Altenburg – Gering. Hrsg. durch die Historische Commission bei der Königl. Akademie der Wissenschaften. Leipzig: Duncker & Humblot, 1878, lk 298–299.
Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Zweyter Band, G–K. Bearbeitet von Johann Friedrich v. Recke und Karl Eduard Napiersky. Mitau: Steffenhagen, 1829, lk 3–7.
Briefe an den livländischen Historiographen Friedrich Konrad Gadebusch (1719–1788). Regesten. Bearbeitet von Friedrich von Keussler; hergestellt, eingeleitet und mit Register versorgen von Christina Kupffer und Peter Wörster. (Sammlungen des Herder-Instituts zur Ostmitteleuropa-Forschung, 5). Marburg: Herder-Institut, 1998.
DbBL, lk 232–233.
EBL, lk 100–102.
ETBL I, lk 281–282.
Indrek Jürjo. Friedrich Konrad Gadebusch (1719–1788). — EEVA. Eesti vanema kirjanduse tekstikogu. http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=19 (29.06.2010).
Christina Kupffer. Geschichte als Gedächtnis. Friedrich Konrad Gadebusch 1719–1788. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte, 18). Köln, Weimar, Wien: Böhlau, 2004.
Verzeichniss der Bücher und Münzen des Justizbürgermeisters der Kaiserlichen Stadt Dorpat, Herrn Friedrich Konrad Gadebusch. Nach seinem Tode hrsg. von Joh. Mart. Hehn, Past. zu Odenpää. Dorpat 1789.