Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Baltimaade mõisnikud, sõjaväelased.
Eislebenist pärit suguvõsa. Suguvõsa esimene esindaja Liivimaal oli 17. saj Saksamaalt Riiga kolinud Johannes Brever (Breverus). 1694. a andis Rootsi kuningas Karl XI tema pojale Hermannile aadlitiitli, 1745. a immatrikuleeriti suguvõsa *Eestimaa, 1747. a Liivimaa ja 1833. a Kuramaa rüütelkonda.
Hermann von Brevern (20.07.1663 Riia – 03.07.1721 Peterburi). A: Catharina von Reutern. Jurist. Õppis Altdorfi, Jena ja Leipzigi ülikoolis matemaatikat, teoloogiat ja õigusteadust.
Vanamõisa-Samma liin
Peter Heinrich von Brevern (20.11.1783 Maardu − 03.08.1823 Vanamõisa, Haljala khk). A: Sophia Clapier de Colonque (snd Samm). Vanamõisa, Karula ja Annikvere mõisa omanik; õppis Bonni, Göttingeni ja Leipzigi ülikoolis.
P. H. von Breverni poeg Gregor Christoph August von Brevern (05.03.1813 Tallinn – 28.10.1873 Vanamõisa). A: Claudine von Brevern. Haljala kihelkonna Vanamõisa mõisa omanik; kaardiväe erustaabirittmeister.
G. C. A. von Breverni poeg Gustav Christoph Julius von Brevern (22.07.1849–13.12.1889). A: Anna von Uexküll-Güldenband. Kreisikohtu assessor; adrakohtunik, *Eestimaa kubermangu aktsiisivalitsuse ametnik. Õppis 1868–1871 *Tartu Keiserlikus Ülikoolis õigusteadust.
G. Ch. J. von Breverni poeg Ludwig Gregor Johann (
Hans) von Brevern (
22.12.1876 Vanamõisa – ?). A: Ebba Marie von Harpe. 1919. a oli Balti rügemendi kortermeister.
L. G. J. von Breverni pojad Hans Jürgen von Brevern (28.05.1905 Vanamõisa – ?) ja Olaf von Brevern (21.08.1908 Vanamõisa – ?).
Materjal
Perekonnaliikmete isiklikud ja teenistusdokumendid (1807–1897); Gregor von Breverni kiri poeg Juliuse duelli asjus (1836); Peterburi püha Katariina kiriku nõukogu tunnistus krahvinna Katriina von Brevern De la Gardie 1866. a ostetud matmiskoha kohta (1907); Peter Heinrich von Breverni loodusloo- ja matemaatikakonspektid (1799–1801) ning Gregor von Breverni loodusloo-, matemaatika-, zooloogia-, ajaloo-, riigiõiguse, geograafia- ja keeleõppe konspektid (1824–1833); pastorite Dehni, Chr. Lutheri ja T. Hahni jutluste tekstid (1838–1856) ning usuõpetuse konspekt (1880); käsikirjad Virumaa koolikomisjoni, Haljala kihelkonna talupoegade rendimaade ja koormiste kohta (1847–1873); perekonnaliikmete luuletused (1827) ja Charles von Breverni Itaalia-reisi päevik (1837); kirjavahetus pereliikmete ja tuttavatega isiklikes ning majandusküsimustes (1830–1930).
Catharina von Breverni teise abikaasa Hermann Jensen de Bohni päranditoimik, sh kirjavahetus Kopenhaageni ja Helsingøri linna notaritega sealse vara kohta, Helsingøri sadamas asuva ühise fassaadiga viie maja plaan (1724–1730); Hermann von Breverni lese Catharina de Bohni sissetulekute-väljaminekute konto (1731); Elisabeth Hackseni (snd Reutern) testament (1832–1835); Maardu, Kostivere, Jägala, Ülgase, Kambi, Raasiku, Alavere ja Pikva mõisa varade jaotamise lepingud (1745–1747); Hermann von Breverni obligatsioonide viivised (1700–1707); Maardu mõisa ja Tallinnas Toompeal asunud maja valdusõiguslikud dokumendid (1646–1820); toimikud perekonna finants- ja majandusküsimuste (1846–1927) kohta; kirjavahetus Hans von Breverniga majandusküsimustes (1920–1927); kindlustusseltsi EKA maja II korruse lae betoontalastiku plaan (1925); kartuli ja piimasaaduste ümbertöötamise ühisuse toimik (1920–1926); Elisabeth von Knorringi varaloetelu (1863).
1846. a erakorralise maapäeva talurahvakomisjoni otsus, rüütelkonna laenukassa, kirikuteede, Venemaa evangeelse luteriusu kiriku kogudusekassa põhikiri, krahv Keyserlingi arvamus semstvote kohta Balti kubermangudes ning parun Wrangelli arvamus Eestimaa talurahvaseaduse §§ 184–200 muutmise kohta (1846–1886).
Kostivere (1688–1726), Maardu (1729–1744), Kaarli, Jõepere, Vasivere ja *Saksi (1805) mõisa vakuraamatud; Maardu mõisa vilja arve- ja inventariraamatud (1729) ning piimaraamat (1899–1913); Maardu ja Saha mõisa pearaamat (1895–1913); andmed Saha, *Selja, Tatruse ja Laitse mõisa kohta (1800–1878); Maardu ja Kostivere mõisa maade kirjeldus ning *Saksi ja Kaarli mõisa talumaade kirjeldused (1805, 1830); Peter Heinrich von Breverni kaebus Gideon Ernst von Focki vastu seoses Annikvere mõisaga (ca. 1815); Jõesoo mõisa ostu-müügileping (1835); Kärsa mõisa pandileping (1803–1805), pearaamat (1914–1915) ja mõisamaade kirjeldused (1798, 1861, 1873); Jägala mõisa metsaraie plaan (1909–1919); Metsiku mõisa tööliste palgalehed (1885–1886) ja melioratsiooniplaanid (1905–1911); Kandle mõisa talude rendilepingud (1897–1904).
Riigi Keskarhiivis koostatud Hans von Breverni arhiivi nimistu (1940).
Seonduv aines
EAA 1325 — *Saksi mõis, 19 s, 1632–1914.
EAA 1328 — *Vanamõisa mõis, 87 s, 1823–1918.
EAA 402-2-2962, 2963. Christoph Julius Gustav von Breverni isiklikud toimikud, 1868, 1870.
EAA 854-3-120….123. Immatrikuleeritud aadli sugukonnaregistrid (Brevern), 1833–1834, 1874.
EAA 854-3-445. Akte betreffend die adelige Familie Brevern, 1826–1905.
EAA 1674-2-40. Kogutud genealoogilised materjalid (Brevern ja Brevern De la Gardie).
EAA 1850-1-62. Genealoogilised tabelid (Brevern), 1599–1927.
Kirjandus
Album Academicum 1802–1889, nr 8402 (Gustav Christoph Julius von Brevern).
Dansk biografisk Lexikon. Bind II, Bagger – Bildsøe. Grundlagt af C. F. Bricka; redigiret af Povl Engelstoft under medvirkning af Svend Dahl. København: Schultz, 1933, lk 468–469 (Hermann Jensen de Bohn).
DbBL, lk 102–104.
GH Estland III, lk 39–57.