Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Liivimaa ja Soome mõisnikud, riigiametnikud, sõjaväelased.
1745. a immatrikuleeriti Eestimaa ja 1747. a Liivimaa rüütelkonda. 1849. a said Austria ja 1856. a Soome krahvitiitli.
Gotthard Ernst von Berg (09.10.1714–27.02.1766 Beļava). A: Helene Juliana von Funcken. Sõjaväelane. Beļava ja Bucholca mõisa omanik. Sangaste liini rajaja.
G. E. von Bergi poeg Friedrich Georg von Berg (04.01.1763–13.11.1811). A: Gerdruta Wilhelmine von Ermes. Õuenõunik, Sangaste ja Beļava mõisa omanik.
Fr. G. von Bergi poeg Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (15.05.1794 Sangaste – 06.01.1874 Peterburi). A: Leopoldine Cicogna, krahv Anoni lesk. Adopteeris oma venna Gustav (Astof) Gotthard Carli kolm poega ja tütre. Kindralfeldmarssal, 1855–1861 Soome ja Poola kindralkuberner, diplomaat. Sikšņi, Sangaste, Ludwinowi, Buchta jt mõisate omanik. 1856. a sai krahviseisuse. Õppis 1804–1810 Tartu kubermangugümnaasiumis (vt *Tartu keiser Aleksander I gümnaasium) ja 1810–1812 *Tartu Keiserliku Ülikooli filosoofiteaduskonnas. 1812. a lahkus ülikoolist ja astus vabatahtlikuna Liepāja jalaväepolku. 1813–1814 osales sõjategevuses Saksamaal ja Prantsusmaal. Pärast sõda reisis Šveitsis, Itaalias ja Balkanil. 1820. a läks erru ning asus tsiviilteenistusse. Teenis Venemaa keisririigi Müncheni, Rooma ja Napoli saatkonnas. 1823–1825 sooritas kaks sõjalis-topograafilist ekspeditsiooni Kaspia mere piirkonda. Alates 1826. a-st teenis nõunikuna Venemaa saatkonnas Istanbulis. 1828. a astus uuesti sõjaväkke, osales Vene-Türgi sõjas ja 1831. a Poola ülestõusu mahasurumisel ning Varssavi vallutamisel. 1843. a ülendati jalaväekindraliks ja määrati Venemaa sõjavägede peastaabi kindralkortermeistriks. 1849. a Ungari sõjakäigu ajal oli Austria keisri Franz Joseph I juures Austria ja Venemaa sõjavägede juhatajate sideohvitser. 1853. a määrati Eestimaal asunud vägede ülemjuhatajaks. 1854–1861 Soome kindralkuberner, 1863–1866 Poola kuningriigi asehaldur ja sõjavägede ülemjuhataja, juhtis 1863.–1864. a ülestõusu mahasurumist. 1865. a sai kindralfeldmarssali auastme, 1866. a asus riiginõukogu liikmena tööle Peterburis.
Fr. G. von Bergi poeg Gustav Gotthard Carl von Berg (09.10.1796 Sangaste – 01.05.1861). A: krahvinna Charlotte Katharina Elisabeth von Sievers. Assessor, Sangaste mõisa omanik.
Fr. G. von Bergi poeg Magnus (Max) Reinhold Christoph von Berg (24.03.1799–1879). A: Elisabeth Gersdorff. Sõjaväelane, Māli mõisa omanik.
Fr. G. von Bergi poeg Alexander von Berg (13.01.1803 Tartu – 02.03.1884 London). Vene saatkonna sekretär Londonis.
G. G. C. (A.) von Bergi poeg krahv Friedrich Georg Magnus von Berg (16.02.1845 Tartu – 22.03.1938 Sangaste). A: Marie Catharina von Bruun. Põllumajandusteadlane, selektsionäär, rukkisordi „Sangaste“ aretaja. Õppis 1857–1862 Tartu kubermangugümnaasiumis (vt *Tartu keiser Aleksander I gümnaasium), seejärel Pariisi ja Sorbonne’i ülikoolis ning Collège de France’is. Tartu ülikooli audoktor 1929. Talle kuulusid Eesti alal Sangaste, Hummuli, Aitsra ja Alamõisa mõis, Läti alal Beļava, Sikšņi, Vizla, Nagliena mõis ning peale selle kolm mõisa Poolas ja kolm Soomes. Oli Kamtšatkal Bolšaja jõe suudmes töötanud *Vaikse ookeani meretööstuse aktsiaseltsi S. Grušetski ja Co. üks omanikke. Rändas Ameerikas, Inglismaal, Prantsusmaal, Egiptuses, Lõuna-Venemaal, Kaukaasias, Kaug-Idas, Hiinas. Tegeles teravilja, tõukarja ja hobuste aretamise, puuviljakasvatuse ja põllutööde mehhaniseerimisega. Osales põllumajandusnäitustel ja populariseeris oma kogemusi ajakirjanduses ja raamatutena. *Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsie-teedi, Pariisi Leiutajate Akadeemia, Inglismaa Kuningliku Põllumajandusseltsi, Soome Põllutööseltsi ja Venemaa Keiserliku Vaba Majandusühingu liige. Sangaste Põllumeeste Seltsi asutaja.
Fr. G. M. von Bergi poeg krahv Erik (Erich) von Berg (24.09.1876 Sangaste – 1945?). Õppis Peterburi Aleksandri lütseumis.
Fr. G. M. von Bergi poeg krahv Ermes Friedrich von Berg (28.06.1880 Sangaste – 1949). A: Adele Ernestine (Erna) von Etlinger. Õppis Peterburi Aleksandri lütseumis. 1914. a-st Aitsra, Alamõisa ja Hummuli mõisa omanik, osales Vabadussõjas, Vabadusristi kavaler.
Gustav Gotthard von Bergi poeg Alexander (Sascha) Rembert Joachim von Berg (18.02.1847–10.02.1893 Pariis). Riigiametnik Poolas. Õppis Tartu kubermangugümnaasiumis (vt *Tartu keiser Aleksander I gümnaasium) ja Peterburi Aleksandri lütseumis.
G. G. von Bergi poeg Georg (Gora) Erich Rembert von Berg (08.10.1849 Sangaste – 1920?). A: vürstinna Maria Dolgorukaja. Ohvitser. Õppis Tartu kubermangugümnaasiumis (vt *Tartu keiser Aleksander I gümnaasium).
G. G. von Bergi tütar Emilie Wilhelmine (Minni) Anna Maria Ulrike Pauline von Berg (15.03.1852 – pärast 1942. a). A: parun Karl Gustav Robert von Ungern-Sternberg, Harku mõisa omanik.

Materjal

Bergi ja Ermese suguvõsa genealoogilised dokumendid (1591–1916).
Gotthard Ernst von Berg: isiklikud dokumendid, kirjavahetus, pärandidokumendid (1650–1939); fotod ja joonistused suguvõsa liikmetest, sugulastest, Vene riigitegelastest, Balti mõisnikest jt-st (1800–1900).
Friedrich Wilhelm Rembert von Berg: Johan Bergi testament ja selle ärakiri (1650); talupoegade müügilepingud (1752); mõisate omandiõiguslike dokumentide koopiad (1757); toimik Gustav Henrich Funcke pärandi kohta (1746–1754).
Friedrich Georg von Berg: parun Wolffi kiri Tartusse asutatava ülikooli kohta (1799) ja ülikooli asutamise kava; poegade koolitunnistused ja kirjad (1802–1807); F. G. W. Struwe nädalaaruanded F. G. von Bergi poja Gustavi õpingute kohta (1809–1811); kirjavahetus (1803–1811); väljavõtted maapäeva retsessidest (1798–1799); Fr. G. von Bergi onu Magnus Johanni luuletused (1784–1825); Gerdruta Wilhelmine von Bergi reisipassid (1803–1804), kirjavahetus pereliikmete (1803–1946), tuttavate ja sugulastega (1803–1846), sh Timotheus von Bocki kirjad (1812–1814); majapidamis- ja majandusdokumendid (1812–1833).
Friedrich Wilhelm Rembert von Berg: biograafilised dokumendid (1812–1874); koolivihikud ja konspektid; teenistuslehed (1812–1872); Fr. von Bergi nimekaardid, portree ja pitsat; kirjavahetus pereliikmete, sugulaste ja tuttavatega (1813–1874); finants- (1817–1874) ja pärandidokumendid (1862–1873).
Materjalid ekspeditsioonidelt Hiivasse, Kirgiisia steppidesse ning Kaspia ja Araali mere vahelisele alale (1812–1826); toimikud tegevuse kohta Konstantinoopolis ja II armee kindralkortermeistrina Türgi sõjas (1826–1830), riigi- ja sõjamehena Poolas (1831, 1863–1873), Taga-Kaukaasias (1836–1841), kindralkortermeistrina (1843–1852), Tallinna sõja- (1854) ja Soome kindralkubernerina (1854–1862); Balkani poolsaare, Kaukaasia, Musta, Aasovi ja Kaspia mere saarte ja kallaste, Hiiva ümbruse, Soome jt alade topograafilised kirjeldused ning kaardid, kirjavahetus sõja-topograafiliste tööde kohta (1820–1860); kirjavahetus riigitegelaste, sõjaväelaste jt-ga (sh nt kindral Suchtelen, kunstnik Oscar Sosnowski); A. Humboldti kirjad Orenburgist G. Helmersenile (1829); Fr. W. R. von Bergi abikaasa Leopoldine Anonile saadetud kirjad (1847–1874) ja talle pühendatud heliteos (1818).
Gustav Gotthard Carl von Berg: isiklikud dokumendid (1813–1861); koolivihikud ja konspektid; kirjavahetus pereliikmete, sugulaste ja tuttavatega (1812–1861); toimikud mõisate majandamise, talupoegade olukorra, usuvahetuse, majandusküsimuste jm kohta (1831–1861); sissetulekute ja väljaminekute aruanded (1821–1824); märkmed saadaolevate summade kohta (1820–1833); Charlotte von Bergi päevikud (1826–1872) ja mälestused (1895–1900); kirjavahetus pereliikmete, sugulaste ja tuttavatega (1843–1899), sh Mihkel Veske kirjad (1879–1881).
Magnus Reinhold Christoph (Max) ja Alexander von Berg: päevikud, koolivihikud ja konspektid; sugulaste ja tuttavate kirjad (1816–1881); A. von Bergi kooli- (1817–1820) ja leeritunnistus (1821), kiituskiri (1821); toimik A. von Bergi pärandi kohta (1876–1884).
Friedrich Georg Magnus von Berg: koolitunnistused (1856–1861); Tartu maakohtu otsused eestkoste kohta (1860, 1866); reisidokumendid, tõendid, aukirjad ja tunnistused, load ja liikmekaardid; reisipäevikud, jahikirjeldused ja teadustööde käsikirjad (1861–1924); 1905. a revolutsiooni sündmuste kirjeldus Sangastes; kirjade mustandid (1868–1924); perekonnaliikmete (1853–1924), sugulaste ja tuttavate (1865–1924) ning talupoegade (1869–1924) kirjad; toimikud ja kirjavahetus asutuste, ettevõtete, ühingute ja seltsidega (1864–1924); materjalid taimekasvatuse (1872–1926), orgaaniliste väetiste kasutamise (1890, 1896–1900), soode kasutuselevõtu (1867–1924), juurviljakasvatuse (1872–1923), metsanduse (1868–1922), veise- (1864–1924), hobuse- (1864–1880, 1900–1901) ja faasanikasvatuse (1908–1915), mesinduse (1872–1923), põllumajandustehnika kasutamise (1915–1916), põllumajandussaaduste turustamise (1886–1924), Fr. von Bergi leiutatud piimajahutaja tootmise ja levitamise (1907–1911), viljapuhastus- ja sorteerimismasina (1895–1897), meteoroloogiliste andmete kogumise (1870–1924) ning põllumajandusnäitustest ja -kongressidest osavõtu (1870–1924) kohta; andmed Gauja ja Emajõe veeseisu (1897–1901) kohta, Daugava kanali ehitusprojektid ja plaanid, Emajõe-Gauja kanali projekteerimise plaanid (1897–1913); toimikud ja kirjavahetus raudtee ehituse kohta Valga-Pärnu ja Valga-Pļaviņase lõigus.
Dokumendid Fr. von Bergi tegevuse kohta Vene Punase Risti Seltsi välisanitaarrongi täisvoliniku abina (1915–1917); toimikud Sangaste eralaatsareti (1896–1918), põdrakaitseühingu (1886–1888), Tartu Hobusekasvatuse ja Võiduajamise Edendamise Seltsi (1887–1894), Balti piimatalituse, Sangaste-Laatre koolera vastu võitlemise abikomitee (1892–1894), Liivimaa Jõeühendusteede Korraldamise Seltsi (1898–1914), Põhja-Liivimaa Ratsionaalse Seakasvatuse Edendamise ja Selle Produktide Turustamise Seltsi (1902–1905), Põhja-Liivimaa Eksporttapamaja (1906), Sangaste koolide (1861–1918), abitelefoni- ja abitelegraafi- (1878–1903) ning hobupostijaama (1904–1917), Põhja-Liivimaa ühingu Pomeštšik (1909) ja Vaikse ookeani meretöönduse aktsiaseltsi Grušetski ja Co. (1913–1921) tegevuse kohta; dokumendid autosõidu ja -spordi kohta (1912–1915); Beļava ja Nagliena mõisa omandiõiguslikud ja pärandidokumendid (1856–1862); toimik Ludwinowi mõisa Fr. von Bergile pärandamise kohta (1856–1857); finantsdokumendid (1873–1915); väärtpaberite loetelud (1867, 1896–1910); pisitrükised ja ajaleheväljalõiked (1870–1924); topograafilised kaardid; Fr. von Bergi abikaasa Marie päevikud, kirjavahetus vanemate, venna ja sugulastega (1875–1885); Fr. M. von Bergi poja Eriku isiklikud dokumendid (1861–1895); kirjavahetus sugulaste ja pereliikmetega (1880–1897); Fr. M. von Bergi poja Ermese koolitunnistused (1892–1895); seltside liikmekaardid (1895–1917); laste fotod; kirjavahetus.
Alexander Rembert Joachim von Berg: isiklikud- ja teenistusdokumendid (1861–1874); koolivihikud (1865–1868) ja loengukonspektid; kirjavahetus pereliikmete, sõprade ja sugulaste (1847–1893) ning pankadega (1872–1893); toimik pärandi- ja finantsküsimuste kohta (1893–1914).
Georg (Gora) Erich Rembert von Berg: koolitunnistused (1858–1861), memuaarid; kirjavahetus perekonnaliikmetega (1857–1918); fotod ja portreejoonistused.
Emilie Wilhelmine Anna Ulrike von Ungern-Sternberg: Tartu maakohtu otsus E. W. A. U. von Ungern-Sternbergi eestkoste kohta (1870); luuletused ja mälestused; perekonnaliikmete kirjad, sugulaste ja tuttavate kirjad (1858–1923); abikaasa Karl Gustav Robert von Ungern-Sternbergi märkmed; kirjavahetus pereliikmete, sugulaste ja tuttavatega (1861–1893).
Fr. von Bergi eestkostealuse vürst Michael Andronnikovi (Andronikoff) isiklikud dokumendid ja kirjavahetus (1888–1895); Vassili Lodškini Lapimaa-reisi päevik (19. saj I pool); perekond Colline’i isiklik kirjavahetus, isiklikud ja pärandidokumendid (1809–1894).
Perekond Sieversi dokumendid: välispassid (1860, 1864); kirjavahetus pereliikmete, sugulaste ja tuttavatega (1838–1905).
Perekond Bergi Läti mõisad: Beļava ja Nagliena mõisa vakuraamatud (1869); toimik mõisate rentimise kohta (1862–1874); kõrtside rendilepingud (1974–1899); mõisate 1824.–1834. a kirjeldused (1862); Beļava ja Nagliena mõisa ja talude kaardid (19.–20. saj); talude rendiraamatud; rentniku ja mõisaomaniku vaheline kirjavahetus mõisa majandamise küsimustes (18161–1905); Belavasi mõisa tulude ja kulude aruanded (1863–1914), Beļava ja Nagliena mõisa tulude-kulude (1915–1918) ja reskontroraamat (1911–1918); toimik Beļava, Nagliena ja Sangaste metsade majandamise kohta (1859–1863).
Sikšņi (Vaucluse) mõis: toimikud mõisa rentimise kohta (1827–1916); vakuraamatu koopia (1867–1869) ja selle lisa (1898); toimikud Sikšņi mõisa talude Erik von Bergile müümise kohta; toimik metsnikukoha, veski ja veskikõrtsi B. Sonnerile rentimise kohta (1857–1895); toimikud Sikšņi mõisa talumaade mõõtmise ja hindamise kohta (1855–1869); talumaade hindamise raamat (1867–1893); rendimaksjate nimekirjad (1871–1882); taluhoonete kirjeldused ja rendilepingud (1868, 1873–1900); toimik mõisa maade vahetamise kohta (1898–1905); rendimaksude raamat (1900–1906); mõisa ja talumaade kaardid (19. saj); Sikšņi mõisa elumaja projekt (1850); tööliselamu plaan; kirjavahetus majandusküsimustes (1878–1905); toimikud veski ehitamise ja kõrtsi avamise (1854–1887), Sikšņi mõisas lubjakivi põletamise õiguse (1864–1868), Sangaste ja Sikšņi metsamaterjali müügi (1869–1875), mõisa metsa majandamise (1880–1918), mõisa kraavi- ja ehitustööde (1901–1902), krahv Fr. von Bergi metsast puude müügi (1904–1918) ja Sikšņi metsa läbiva telefoniliini projekti kohta; Sikšņi mõisa finants- (1840–1857) ja tulude-kulude aruanded (1905–1914); kassadokumendid (1825–1860); pearaamat (1856–1857); arveraamat (1892–1906); kontoraamatud (1898–1900); mõisa, metsa ja talude sõjakahjude loend (1917); Nagliena, Sipole, Vizla jt Läti ala mõisate dokumendid (1757–1918).
Sangaste mõis: omandiõiguslikud ja majandusdokumendid (1723–1876); adramaade revisjoni raamat (1587–1589); vakuraamatud (1819–1867); talude rendiraamatud (1874–1905); talude rendi- (1867–1907) ja ostu-müügilepingud (1791–1918); maade kirjeldused, kaardid ja plaanid; ehitiste ja hoonete plaanid (1817–1916); melioratsioonitööde dokumendid (1867–1914); mõisavalitsuse ja mõisapolitsei kirjavahetus (1879–1918); Sangaste lossi ja majandushoonete ehitamise dokumendid (1884–1911); toimikud mõisa majandamise küsimustes (1859–1924); arvepi