Fondiloend

Eestimaa alammaakohus - EAA.859
Estländisches Niederlandgericht
Эстляндский нидерландгерихт

Ajalugu

Eestimaa Ülemmaakohtu koormuse vähendamise eesmärgil arvatavasti 1617. a asutatud allorgan, mis sai 1724. a ka maavaeslastekohtu ülesanded.

Kohtu koosseisu kuulusid rüütelkonna peamees eesistujana, liikmeteks vasallikohtunikud, adrakohtunikud, assessorid — kokku 14 isikut. Otsustamiskvoorum oli vähemalt 7 liikme osavõtt ning allkiri otsusel. Kohtu kompetentsi kuulus kuni 200 taalri väärtuses asjade arutamine, 1724. a-st see piir kaotati.
19. saj vastavalt BPSile koosnes alammaakohus ehk maavaeslastekohus rüütelkonna peamehest, kolmest meeskohtunikust, kuuest meeskohtu assessorist ja neljast adrakohtunikust kaasistujatena. Arutas vaidlusi ja võlanõudeid, mille väärtus ei ületanud 60 rubla. Kohtule allusid aadlikud, vaimulikud, riigi- ja rüütelkonna ametnikud.
Alammaakohus oli aadlike ja teiste vabade isikute eestkoste- ja hoolekandekohus. Istungeid peeti Tallinnas rüütelkonna majas. Apellatsiooniinstantsiks oli ülemmaakohus. Eestimaa Alammaakohus likvideeriti Baltimaade kohtureformiga 09.07.1889.

Materjal

Protokollid; eeskirjad, ettepanekud; kirjavahetus kubermanguvalitsuse, politseivalitsuste, ülemmaakohtu jt asutustega; registrid; sissetulnud lisandused ja kaebused süüasjade kohta; toimikud maksmata üüri, saamata töötasu, mitmete kaupade, vekslite, ostu-müügitehingute jm rahaliste võlanõuete kohta.

Seadused

BPS III, 2. ptk, §§ 892–916.
ПСЗ III nr 6187, 6188 (1889).
Eesti territooriumiga seotud institutsioonid 1997.
Der revidirten ehstländischen Ritter-und Landrechte erstes Buch (...) Reval 1852.