Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Liivimaa Langetõbiste ja Nõdrameelsete eest Hoolekandmise Seltsi Pärnu haruselts - EAA.3495
Pernauer Zweigverein zur Verpflegung der Idioten und Epileptiker in Livland
Перновский филиал лифляндского общества призрения эпилептиков и слабоумных

Ajalugu

Seltsi eesmärk oli toetada ja ülal pidada langetõbiseid ja nõdrameelseid ning asutada neile varjupaiku.
Liivimaa Langetõbiste ja Nõdrameelsete eest Hoolekandmise Selts asutati Riias, põhikiri
kinnitati 03.06.1893.
Seltsi liikmeks võisid olla kõik isikud sõltumata soost ja seisusest. Rahalised vahendid
laekusid liikmemaksudest, toetustest, kingitustest, heategevusest (avalikud kontserdid jm) jne. Seltsi tegevust korraldas 9-liikmeline nõukogu, mille valis üldkoosolek. Nõukogu valis enda hulgast presidendi, kirjatoimetaja ja kassahoidja.
Põhikirja järgi oli seltsil õigus asutada vähemalt kümneliikmelisi piirkondlikke haruseltse,
mille eesmärk oli peaseltsi tegevust toetada. Oma tegevusest andsid nad aru Riias
asuvale peaseltsile. Pärnu haruseltsi tegevusest on teateid alates 1895. a-st. Seltsi eestvõttel asutati Jämejala nõdrameelsete varjupaik e Anstalt Marienhof (vt *Jämejala Nõdrameelsete Asutus).
I maailmasõja ajal seltsi tegevus soikus. Tegevuse täpne lõpetamise aeg teadmata.

Materjal

Põhikiri (1893); nõdrameelsete ja langetõbiste vastuvõtmise kord; ankeedid nõdrameelsete ja epileptikute kohta (1895); ringkirjad ja kirjavahetus (1889–1903).

Seonduv aines

EAA 4278 — *Jämejala nõdrameelsete asutus, 2 s, 1909–1920.

Seadused

Liivimaa langetõbiste ja nõdrameeleliste eest hoolekandmise seltsi põhjuskiri. Riia 1894.

Kirjandus

Ernst Mickwitz. Maarjamõisa nõdrameelsete ja langetõbiste Warjupaiga Teine lendleht:
Aruanne Nõdrameelsete ja langetõbiste eest hoolekandmise Seltsi tööst Liiwimaal 1901
aastal. Viljandi 1902