Fondiloend

Jämejala Psühhiaatriahaigla - EAA.4278
Anstalt Marienhof
Ямеялаское учреждение слабоумных

Ajalugu

1893. a asutati Riias Liivimaa Langetõbiste ja Nõdrameelsete eest Hoolekandmise Selts
(Verein zur Verpflegung der Epileptiker und Idioten in Livland), mille eesmärk oli toetada
ja ülal pidada langetõbiseid ja nõdrameelseid ning asutada nende jaoks raviasutusi ja varjupaiku.
Seltsi põhikiri kinnitati 03.06.1893. Rahalised vahendid seltsi tegevuseks laekusid liikmemaksudest, toetustest, kingitustest, heategevusest (avalikud kontserdid jm) jne.
Seltsi eestvõttel asutati 1897. a Viljandi lähedale nõdrameelsete ja langetõbiste varjupaik
(Anstalt Marienhof). Maarjamõisa (Marienhof) moodustus kolme talu ühendamisel, üks
taludest kandis nime Jämejala, mis hiljem sai haigla nimeks.
Esimesed neli haiget võeti asutusse 24.10.1897. Haigete ülalpidamine oli tasuline, raha
selleks laekus kas vallalt või koguduselt. Hooldamise kõrval tegeldi tööraviga.
I maailmasõja ajal Liivimaa Langetõbiste ja Nõdrameelsete eest Hoolekandmise Seltsi
tegevus hääbus ja raviasutus jäi ilma toetuse ja ülalpidajata.
1918–1940 allus asutus vaheldumisi töö- ja hoolekandeministeeriumile ning Viljandi
maakonnavalitsusele.
Praegune nimi: SA Viljandi haigla Jämejala psühhiaatriakliinik.

Materjal

Kassaraamatud (1909—1920).

Seonduv aines

EAA 3495 — *Liivimaa Langetõbiste ja Nõdrameelsete eest Hoolekandmise Seltsi Pärnu
haruselts, 3 s, 1889–1903.
ERA 1270 — Tallinna Vaimuhaigete Haigla, 394 s, 1903–1944.
ERA R-2047 — Tallinna Vabariiklik Psühhoneuroloogiahaigla, 369 s, 1944–1975

Seadused

Majaseadus Liivimaa nõdrameelsete ja langetõbiste eest hoolekandmise seltsi majale Maarjamõisas. [Riia 1897].

Kirjandus

Ernst Mickwitz. Maarjamõisa nõdrameelsete ja langetõbiste Warjupaiga Teine lendleht:
Aruanne Nõdrameelsete ja langetõbiste eest hoolekandmise Seltsi tööst Liiwimaal 1901.
aastal. Viljandi 1902.
Malle Laursoo. 100 aastat Jämejala haiglat. — Eesti Õde 1997, nr 5, lk 15.