Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Laevaremondi ja -ehituse, metalltarindite valmistamise, masinaehituse, raudtee-veeremi remondi ning tööstusgaaside tootmise ja müügiga tegelenud ettevõte.
1909. a esitati Vene valitsusele sõjalaevade ehitamise programm, mille valitsus kinnitas, kuid Riigiduuma tagasi lükkas. Seejärel esitati valitsusele uus, nn väike sõjalaevade ehitamise programm, mille raames tuli välja ehitada ka Tallinna sõjasadam ja rajada laevaehitustehased.
Tallinna sõjasadama väljaehitamist otsustati alustada 1912. a kevadel.
1912. a rajati Tallinnasse Kopli piirkonda kolm laevatehast: poolsaare tippu Vene-Balti laevaehitus- ja mehaanikatehas, Kopli lahe äärde Bekkeri (Boeckeri) laevatehas (vt *AS Loode laevaehitustehas) ning Tallinna lahe äärde sõjasadama kõrvale Noblessneri laevatehas.
25.05.1912 kinnitas keiser Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi põhikirja, samal aastal alustati tehase ehitusega.
24.11.1913 hakati tehases laevu ehitama, samal ajal jätkati tehase väljaehitamist. Tehasekompleks valmis 1912–1915, ametlikult alustas tehas tööd 31.05.1913.
1912. a detsembris sai tehas tellimuse miiniristlejate ning seejärel kergeristlejate ja allveelaevade valmistamiseks.
I maailmasõja puhkedes töötas tehases 1982 töölist. 1914. a oli Vene-Balti tehases ehitamisel kaks 6800-tonnist kergeristlejat, kuus 1260-tonnist miiniristlejat ja üks 1250-tonnise kandejõuga ujuvdokk. Laevatehase juurde ehitati uus osakond suurtükimürskude ja šrapnellikestade valmistamiseks. 1916. a oli tehases 7500 töölist. 1916. a telliti Vene-Balti tehaselt kaheksa Bubnov-tüüpi allveelaeva, seejärel traallaevu ja viis Holland-tüüpi miiniristlejat.
Sõjaolukorras esines tõsiseid raskusi tellimuste täitmisel, kuna välishanked viibisid ning nappis kogenud tööjõudu ja konstruktoreid.
1917. a evakueeriti suur osa tehase töötajatest, toorainest ja sisseseadest Taganrogi ning tehas lõpetas ajutiselt oma tegevuse.
Saksa okupatsiooni ajal kasutati Kopli tööstushooneid osaliselt sõjaväe ladudena, samaaegselt viidi Saksamaale mahajäänud seadmeid ja toorainet.
Pärast Tartu rahu anti Eesti valitsusele üle Vene-Aasia pangale kuulunud 77 358 Vene-Balti tehase aktsiat. 1920. a määrati tehasele hoolekandevalitsus.
1920. a augustis teatas oma huvist Vene-Balti tehase vastu Londonis tegevust alustanud Inglise-Balti selts Anglo-Baltic Shipbuilding Engineering Company Ltd., kes oli ostnud Vene-Balti tehase aktsiaid. Tehase rentimiseks ühinesid nimetatud selts ja Inglise sõjatööstuse suurfirma Vickers Ltd.
Hoolekandekomisjon nõustus Vene-Balti tehase rentimisega ja 22.06.1921 anti tehas kolmeks aastaks rendile Londonis asuvale Inglise-Balti laevaehituse ja masinatööstuse kompaniile (vt *Inglise-Balti laevaehituse ja masinatööstuse kompanii Eesti esindus).
Raskuste tõttu tellimuste täitmisel sattus ettevõte võlgadesse ja Anglo-Baltic Company loobus rendilepingust. Ettevõte võeti riigi hooldusele. 29.09.1922 registreeris Tallinna-Haapsalu rahukogu reorganiseeritud Vene-Balti aktsiaseltsi põhikirja.
21.12.1922 pandi tehas sekvestri alla seoses suurte võlgadega ja tehase juhtimine allutati kaubandus-tööstusministeeriumile.
1923. a augustis vabastati tehas sekvestri alt ja anti üle aktsiaseltsi juhatusele. 1925. a-ks sattus tehas uuesti raskustesse ja 29.01.1926 pandi tehas jälle sekvestri alla.
12.03.1926 arutati Vene-Balti tehase olukorda Riigikogus. Valitsus tegi ettepaneku ettevõte likvideerida.
1927. a lõpetas tehas iseseisva ettevõttena tegevuse. Pankrotihalduriks määrati 1928. a moodustatud Pikalaenu Pank.
Alates 1933. a-st haldas endise Vene-Balti ja Bekkeri laevatehase hooneid Kopli Kinnisvaravalitsus, mis muudeti 1936. a riiklikuks aktsiaseltsiks Kopli Kinnisvarad.
Endised tööstushooned renditi mitmesugustele ettevõtetele (Kopli tellisetehas, Johannes Lorupi klaasivabrik, kummivabrik Põhjala jt).
Vene-Balti tehase administratiivhoone anti 1936. a Tallinna Tehnika Instituudi (praegune Tallinna Tehnikaülikool) kasutada.
II maailmasõja ajal said Kopli tööstushooned ja sadamad tõsiselt kannatada.
1947. a võttis Nõukogude valitsus vastu põhimõttelise otsuse taastada endine Vene-Balti laevatehas. Tehas allutati Nõukogude Liidu laevaehituse ministeeriumi 7. peavalitsusele. Ettevõte hakkas kandma nime Tehas nr 890.
1951. a-st kandis ettevõte nime Postkast nr 1083. Muude tööde kõrval valmistati sõjajärgsetel aastatel ka suures koguses laiatarbekaupu, näiteks raudvoodeid, kuivatusreste, kalariive jms.
29.06.1957 allutati tehas Eesti NSV rahvamajanduse nõukogule. Ettevõte kohandas end ümber rahuotstarbeliste laevade, peamiselt kalalaevade remondiks ja väiksemate laevade ehitamiseks.
1966. a jaanuaris allutati tehas Nõukogude Liidu kalatööstuse ministeeriumile ning
aasta hiljem nimetati ettevõte Balti laevaremonditehaseks.
1989–1996 rendiettevõte, alates 1996. a-st aktsiaselts, kuulub BLRT Gruppi.

Materjal

Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanikatehase Aktsiaseltsi põhikirjad (1912, 1920–1924); tehase ostu-müügi leping (1913) ja tehase juurdeehituste ning seadmete ostu finantseerimise leping Venemaa rahandusministeeriumiga (1916); Peterburi aktsionäride (1913–1918), tehase direktori (1913–1924), sekvestrivalitsuse (1922–1925), Saksa okupatsioonivalitsuse (1918) ja Eesti Ajutise Valitsuse (1919) ringkirjad, käskkirjad ja teadaanded; aktsionäride üld- ja erakorraliste koosolekute, aktsiaseltsi juhatuse istungite (1917–1918, 1920–1930),
sekvestrivalitsuse (1920–1922), evakueerimis- ja aktsiaseltsi taastamise komisjoni (1917), tehase sisseseadmete kontrollimise ja vastuvõtukomisjoni (1919–1925) ning tehase varade realiseerimise komisjoni (1925–1926) protokollid; aktsionäride koosolekuile esitatud aruanded (1916–1925); vabrikuinspektorite ettekanded (1914); ettekanded tehase tegevuse (1919–1920, 1923–1926) ning tehase materiaalse baasi moodustamise (1913) kohta; tehase sisekorraeeskirjad (1913–1917, 1921); aruanded töökodade materjalide (1915–1917), osakondade seadmete (1917), osakondade taastamise (1919–1920) ning tehase elektrijaama, ja veevärgi tegevuse (1926–1930) kohta; aruanded töökodade sisseseade, instrumentide (1914–1917) ja tehase varade (1923–1929) kohta; aruanded Taganrogi evakueeritud ja Inglise-Balti Laevaehituse ja Mehaanika AS-le renditud sisseseade kohta
(1921–1922); sõjalaevade, ujuvdokkide, pargaste ehitamise jm eelarved (1912–1917, 1920, 1925–1930); bilansid (1913–1918); kassaaruanded (1916–1918, 1923–1926) ja raamatupidamisraamatud (1918–1923); tehase üldplaanid; töökodade ja üksikute hoonete plaanid ning staaplite projektid (1912–1916); tehase hoonete ja töökodade ehituse ning sisseseade (1913–1918), laevaehitusdokkide (1915) ehituslepingud, aktid ja kirjavahetus nende kohta; töökodade sisseseade ja ehitatavate sõjalaevade materjalide tellimused (1912–1917); täidetud tellimuste vastuvõtmise ja tasustamise aktid (1914–1926); tehase tellimusi täitnud Vene ja välisfirmade nimekiri (1912–1915); sõjalaevade, ujuvdokkide, kaubalaevade ehituse, remondi, katsetamise ja relvastuse uuendamise projektid; seletuskirjad, spetsifikatsioonid ning kirjavahetus (1912–1918) granaatide ja kahurimürskude valmistamise (1915–1917), Tartu-Petseri raudtee, Tartu ning Narva raudtee ja jõesildade metallkonstruktsioonide valmistamise (1923–1925) kohta; vedurite remondilepingud ja katsetamise aktid (1922–1924).
Kirjavahetus tehase tegevuse, taastamise ja välismaise kapitali kaasamise (1918), Prantsuse-Belgia investorite (1920–1922), aktsiaseltsi ja tehase tegevuse revideerimise (1920–1921), Eesti Panga poolse finantseerimise (1924–1925), võlgade tasumise (1922–1929), tehase varade rendi, hindamise ja müügi (1921–1930), tehase varade ja sõjalaevade evakueerimise ning reevakueerimise (1914–1921) ning sõjakahjude (1918–1921) kohta; tehase (1915, 1921–1926), töökodade isikkoosseisu (1917) ja sõjalaevade meeskondade (1916–1917) aruanded; tööliste lepingud (1916–1918); tööliste keskmise palga (1914–1917) ning
rahu ja sõjaaegse palga (1914–1916) aruanded; kirjavahetus tehase töölistega komplekteerimise ja sõjavangide kasutamise (1916–1918), tööliste olukorra ja õnnetusjuhtumite (1913–1915, 1928–1929), tööliste korteritest väljatõstmise (1917–1927) ja meditsiinilise teenindamise kohta; kirjavahetus streikide (1913–1926), streikidest osavõtjate arreteerimise (1914–1922), tehase tööliskontrolli loomise ja tööliste tasustamise (1917–1918) kohta; kirjavahetus USA tellimuste täitmiseks tehase teenistujate välismaale laevaehitust õppima saatmise (1916) ja töölistele tehniliste kursuste korraldamise (1915–1916) kohta; lepituskoja, vanemate nõukogu, töölis- ja teenistujate komiteede, laenu-hoiukassa (1914–1921) ja Eesti polgu Tallinna tagavarapataljoni moodustamise (1917–1918) protokollid
ning kirjavahetus tegevuse kohta; tehase sadamate, konstruktsioonide, laboratooriumide, töökodade, tsehhide ja sisseseadmete fotod ning negatiivid (1922).