Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Metallitööstusettevõte.
Asutati 1897. a Peterburis, aktsiaseltsi põhikiri kinnitati 25.10.1897.
18.07.1898 toimus Peterburis aktsionäride esimene koosolek. 17.11.1898 kinnitati tehase projekt ja juba samal aastal alustati Tallinnas kauba- ja reisivagunite ehitamist. Tehas avati pidulikult 09.05.1899.
1911. a alustati sisepõlemismootorite valmistamist. I maailmasõja ajal toodeti tehases sõjaväe tarbeks suurtükimürske. Kogu toodang turustati põhiliselt Venemaal. 1917. a evakueeriti osa seadmeid Rjazani kubermangu.
Eesti Vabariigi algusaastatel suhted Venemaaga katkesid ning toodangut senises mahus turustada ei olnud võimalik. Laiendati puutööosakonda ja spetsialiseeruti kontorimööbli valmistamisele. 1920. a-te algul üritati spetsialiseeruda lennukite tootmisele. Suur osa tootmishoonetest oli välja renditud aktsiaseltsile Balti Poolitööstus.
07.04.1922 registreeriti Tallinna-Haapsalu rahukogus aktsiaseltsi põhikiri. Tellimuste vähesuse tõttu töötas tehas kahjumiga. Kriisiaastatel, 1920. a-te lõpul, tehas seisis. 19.09.1932 otsustas aktsionäride üldkoosolek aktsiaseltsi likvideerida.
1931. a alustas tehase ruumides tööd lätlaste asutatud aktsiaselts Vaguni- ja masinatehased Eesti Dvigatel, mis hakkas tootma transpordivahendeid. Aktsiaseltsi põhikirja kinnitas 20.06.1931 siseminister.
1937. a ostis majandusministeerium Läti aktsiaseltsilt Vairogs kõik ettevõtte aktsiad ja müüs need 1938. a riiklikule aktsiaseltsile Kopli Kinnisvarad.
05.08.1940 anti välja „Riigi kapitali osavõtul seni eraettevõtetena tegutsevate aktsiaseltside (ühingute) ja osaühisuste riigi ettevõteteks tunnustamise seadus“. Selle alusel muudeti aktsiaselts Vaguni- ja masinatehased Eesti Dvigatel majandusministri 08.08.1940 otsusega riigiettevõtteks.
Pärast II maailmasõda muudeti ettevõte sõjatehaseks, mis kandis salastamise tõttu nime Postkast nr 130 ja V-8817.
Alates 1970. a-test ametlik nimi V. I. Lenini nimeline Riiklik Liidutehas Dvigatel.
1992–1995 — Riiklik aktsiaselts Dvigatel.
1995. a omandas tehase AS Diamark, millel on mitu tütarfirmat.
Materjal
Raamatupidamisdokumendid (1908–1933); kirjavahetus (1933–1935).
Seonduv aines
ERA 14-7-44. AS Dvigateli registreerimise toimik, 1922–1927.
ERA 14-7-48. Aktsiaseltsi Vaguni- ja masinatehased Eesti Dvigatel registreerimise toimik, 1931.
Seadused
RT 1922, 137; 1940, 93, 918; 1940, 98, 966.
Kirjandus
Dvigatel. — Tallinn: entsüklopeedia. 1. [kd], A.–M. Peatoimetaja Jaan Tamm. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004, lk 48.
Valentina Bannikova, Jaroslav Tolstikov. Dvigatel 100: ajalugu ja nüüdisaeg. Tallinn: [Ingri], 1999.
Maie Pihlamägi. Eesti industrialiseerimine 1870–1940. Tallinn: Teaduste Akadeemia
Kirjastus, 1999.