Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

AS Tsemendivabrik Port-Kunda - EAA.4396
Aktien-Gesellschaft der Zementfabrik „Port-Kunda“
Акционерное общество цементного завода „Порт-Кунда“

Ajalugu

Portlandtsemendi tootmisega tegelev ettevõte.
Portlandtsementi hakati tootma 19. saj keskpaigas Inglismaal. 19. saj kolmandal veerandil levis selle tootmine järk-järgult ka teistesse maadesse. 1864. a tegi Eestimaa Põllumajanduse Seltsi president ettepaneku määrata tsemendiks sobivate merglilademete avastamise eest preemia. Samal istungil teatas Kunda mõisa omanik J. C. Girard, et ta on leidnud sobiva materjali. Kundasse kutsuti kohaliku mergliga tutvuma keemik Viktor Lieven. Katsed andsid positiivseid tulemusi ning Kundasse otsustati rajada tsemendivabrik.
1870. a moodustati vastav osaühing 90 000-rublase kapitaliga, millest 60 000 kuulus
perekond Girardile ning 10 000 Lievenile. Lisaks neile finantseeris ettevõtet Th. Clayhillsi kaubamaja Tallinnas (vt *Ekspeditsioonifirma Thomas Clayhills & Son).
Tsemenditehas ehitati Kunda jõe kaldale. Tooraineks kasutati muistse Kunda järve põhja ladestunud merglit ja kohalikku sinisavi. Mergli ja savi segust märgmenetlusel vormitud plonnid põletati pudelahjudes. Tehase peamiseks tehniliseks sõlmeks oli klinkerveski.
1872. a sügisel alustas tehas katseliselt tööd ning 01.04.1873 alustati pideva tootmisega.
1875. a toodeti 6 pudelahju baasil 3400 tonni tsementi aastas.
Tsement turustati peamiselt Peterburis ja Moskvas, selleks transporditi tsement purjelaevadega Kundast Peterburi.
1876. a püstitati kaks väikest jõujaama ning tootmiseks hakati kasutama aurujõudu;
järgnevail aastail kasvas põletusahjude arv 12-ni ja jahvatuskivide arv 4 paarini. 1879. a toodeti rohkem kui 8300 tonni tsementi aastas.
1880. a rajati kaks uue konstruktsiooniga Dietzi-ahju ja tehase kogutoodang neljakordistus.
1883. a oli Kunda tehases 336 töölist. 1890. a tootis tehas ligi 10% Venemaa tsemenditoodangust. Aastatel 1892–1894 Kunda tsemendivabrik rekonstrueeriti. Vana tehnoloogia kõrval hakati kasutama kuivmenetlust.
1895. a valmis uus tsemendiveski. Rekonstrueeritud tehase uueks jõuallikaks sai
260-hobujõulise turbiiniga hüdroelektrijaam. 1896. a valmis Rakvere-Kunda raudteeharu, millega ühendati paemurrud Arrul ja Aluveres.
1898–1899 rajati Kundasse teine, nelja ahju ning 500-hobujõulise aurumasinaga tehas.
I maailmasõja eel nõudmine tsemendi järele kasvas. 1911. a reorganiseeriti seni peamiselt perekond Girard’ile kuulunud Kunda tsemenditehas aktsiaseltsiks, põhikirja kinnitas keiser Nikolai II 30.12.1911. Aktsiaseltsi põhikapital oli 3 miljonit rubla.
1912. a alustati kolmanda tehase ehitamist, rekonstrueeriti tünnivabrik. Kasutusele võeti pöördahjud, millega tõusis tsemendi kvaliteet ning kasvas tootmisvõimsus. Pärast kahe uue pöördahju valmimist 1913. a toodangu maht kahekordistus. 1916. a võeti aktsionäride üldkoosolekul juhatuse ettepanekul vastu otsus tehast ulatuslikult
laiendada ja sellega seoses suurendada ka põhikapitali. Sõjaolude tõttu need kavad ei teostunud.
1919. a detsembris aktsiaselts reorganiseeriti. 09.02.1921 registreeris aktsiaseltsi Port-Kunda tsemendivabrik põhikirja Tallinna-Haapsalu rahukogu. Uuteks suuraktsionärideks said Taani tsemendimonopoli eesotsas seisev firma Smidth ja Scheeli pank (vt * AS G. Scheel & Co.).
1920. a-te algul mindi tehases üle põlevkivikütusele. Kindla turu puudumise tõttu töötas tehas suure alakoormusega. Tootmismahud hakkasid taas kasvama pärast Aseri tsemenditehase seiskumist 1926. a. 1927. a oli tehases juba 977 töölist.
Uus tõus algas 1930. a teisel poolel, mil toodangu maht kolmekordistus ning tööliste arv tõusis üle 1000.
Riigivolikogus 23.07.1940 vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel natsionaliseeriti Kunda tsemenditehas ning juhtimise võtsid üle tööliste esindajad. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 24.01.1941 määrusega nimetati tsemenditehas Port-Kunda ümber tsemenditehaseks Punane Kunda.
07.08.1941 jõudsid Kundasse Saksa väed ning sügisel tehas seiskus. 1942. a algul asuti taastama sisseseadet ja värbama uusi töölisi. 1943. a lõpul töötas tehases üle 500 töölise ning aastaga toodeti 51 700 tonni tsementi. Taastati tehase endine nimi Port-Kunda.
1944. a septembris jäi töö tehases taas seisma ning juhtkond lahkus Kundast. Oktoobris algasid tehase taastamistööd ning tootmine käivitati endiste tööliste juhtimisel. Tehas jätkas tööd Punase Kunda nime all.
Sõjajärgsetel aastatel tsemendi tootmises erilisi tehnilisi uuendusi ei tehtud, toodang kasvas peamiselt tööjõu parema kasutamise arvel. Kolmas tehas seisati lõplikult 1965. a.
1956. a võeti vastu otsus rajada Kundasse neljas tsemenditehas. Selle viimane järk valmis 1974. a, mil tehas töötas nelja pöördahjuga.
NSV Liidu Ministrite Nõukogu 24.09.1987 määruse järgi tuli Kunda tsemenditehas
aastatel 1991–1995 rekonstrueerida, kuid NSV Liidu lagunemise tõttu jäi see tegemata.
1992. a juunis asutati ettevõtte baasil väliskapitali osalusel aktsiaselts Kunda Nordic
Tsement.

Materjal

Vabrikuvalitsuse dokumendid: omanike peakoosolekute protokollid (1872–1888); asutamiskoosoleku ärakiri; vabrikuvalitsuse ja juhatuse koosolekute protokollide ärakirjad (1912–1919); põhikirjad (1912–1921); tegevusaruanded (1901–1918); lepingud, aktid ja volikirjad kinnisvaratehingute, toodangu realiseerimise ja inventari kohta (1870–1924); kirjavahetus vabriku asutamise, vabrikuvalitsuse üleviimise, varade kindlustamise ja muis küsimustes (1873–1923); kirjavahetus vabriku laiendamise ja sisseseade täiendamise (1894–1920) ning tsemendi tellimise ja arvete tasumise kohta (1912–1923); erinevatelt asutustelt ja isikutelt saabunud kirjad tsemendi tellimise, arvete maksmise ja muis küsimustes (1927–1937); lao ja müügikontori Estocement arveraamatud (1937–1938).
Vabriku dokumendid: väljunud kirjade kopeerraamatud (1890–1914); tööliste nimekirjad
ja registreerimise raamatud (1894–1944); õnnetusjuhtumite registreerimise raamatud
(1904–1914); pearaamatud (1872–1942); kassaraamatud (1872–1942); bilansid (1872–1908); žurnaalid (1883–1933); memoriaalid (1872–1942); reskontrod (1872–1934); deebitoride-kreeditoride raamatud (1932–1942); kulude arveraamatud (1872–1942); mitmesugused muud arveraamatud (1873–1944); kontoraamatud (1912–1925); tellimuste raamatud (1937–1938); palgaarvestusraamatud (1906–1932); materjalide raamatud (1913–1942); päevaraamatud (1889–1906).
Port-Kunda Tsemendivabriku Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu põhikirjad, liikmete nimekirjad ja vormiriietuse kavand (1896).
Tsemendivabriku haigekassa protokollid, päevaraamatud ja kassaraamat (1914–1929).
Vabriku kaubamärk ja liikmekaardid (19. saj – 1910); Vene Tsemendikauplemise Ühingu materjalid (1899–1916); trükis „F. L. Smidth & Co. Herstellungs-Verfahren für Portland-Zement“ (1904).

Seonduv aines

ERA 14-7-263. AS Port-Kunda registreerimise toimik, 1921–1937.

Seadused

RT 1940, 77, 745; 1940, 81, 771.
RTL 1921, 22.
Eesti NSV Teataja 1941, 14, 156.
Устав акционерного обществa цементного завода Порт-Кунда. Ревель 1912.
Собрание узаконений и распоряжений правительства 14.02.1912, но. 29.

Kirjandus

E. Leuthold. Aus Kunda’s Vergangenheit: [käsikiri kahes osas ]. [s.a., 1926, 1929].
Punane Kunda 1870. Koostanud O. Karma. Tallinn: Eesti Raamat, 1968.
AS Kunda Nordic Tsement kodulehekülg: http://www.heidelbergcement.com/ee/et/kunda/home.htm (26.09.08).