Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Tamsalu lubjatehaste osaühisus - EAA.4441
Товарищество на паях Tамсалуских известкообжигательных заводов

Ajalugu

Lubja tootmise ja turustamisega tegelenud ettevõte.
1880. a-tel alustas Tamsalu mõisaomanik Ferdinand von Uexküll-Güldenbandt oma
mõisas lubjapõletamist kolmes suures maa-ahjus. Kuna looduslikud tingimused olid soodsad ja toodangu transporti hõlbustas 1877. a avatud Tartu-Tapa raudtee, arenes tootmine kiiresti ning 19. saj lõpuks kujunes Tamsalu mõis Eesti ala suurimaks lubjatootjaks. Toodang turustati peamiselt Peterburis.
Põhjalikud ümberkorraldused tootmises algasid 1898. a, mil seniste maa-ahjude asemele ehitati kaks ringahju. I maailmasõja eel kasvas nõudmine lubja järele märgatavalt ning 1913. a valmis tootmise laiendamiseks kolmas nn Bocki tüüpi ringahi. Tehase toodangumaht oli tollal arvestuslikult 50 000 tonni. 1914. a töötas tehases 113 töölist. 1917. a lahkus ringahjude omanik Ludwig-Ferdinand von Uexküll Eestist. 1921. a sai lubjatehase omanikuks aktsiaselts Silva. 1931–1935 kuulus ettevõte Pikalaenu Pangale. 1935. a sai ringahjude peremeheks Hermann Mossa ettevõte Mauritz & Ko.
Teise lubjatehase rajas Tamsallu Sääse mõisa omanik parun D. J. Limberg. 1907. a ehitas ta esimese ja 1936. a teise šahtahju.
Vastavalt Eesti NSV kergetööstuse rahvakomissari 08.01.1941 käskkirjale ühendati lubjatehas K. Mauritz & Co. ja lubjatehas D. J. Limberg. Ühendatud ettevõte sai nimeks Tamsalu lubjatehased. 01.03.1960 reorganiseeriti ettevõte Rakke lubjatehase Tamsalu tsehhiks.
Lubja tootmine Tamsalus lõpetati 1994. a.

Materjal

Žurnaal (1914–1915); pearaamat (1916–1920).

Seonduv aines

ERA 1071 — Kaubanduslik aktsiaselts Silva, 3383 s, 1919–1931.
LVMA 595 — Tamsalu lubjatehas, 60 s, 1946–1960.

Seadused

Eesti NSV Teataja 1941, 4, 59.

Kirjandus

Otto Karma. Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistlikule revolutsioonile Eestis. Tööstuse
arenemine 1917. aastani. Tallinn 1963.
Endel Poom. Lubjatehas ja Tamsalu. — Põhja-Eesti südamaadel. Ambla kihelkonna kirjanduslik-kodulooline antoloogia. Koostaja Helmut Elstrok. Tapa-Tallinn 1997, lk 275–278.
Tamsalu lubjapargi teejuht. Koostanud Eino ja Imbi Tomberg. Tamsalu-Tallinn 2005.