Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Tallinnas tegutsenud toiduainetööstuse ettevõte.
Ettevõtte asutas Paide kullassepa poeg Christian Abraham Rotermann (1801–1870).
1828. a tuli ta Tallinnasse elama ja asutas siin 1829. a kaubahoovi. Esialgu tegeles kaubahoov
ehitustarvete valmistamise ning nende sisse- ja väljaveoga.
1849. a ehitas Chr. A. Rotermann Viru väljaku äärde kaubamaja ja rajas 1861. a Maarjamäele Tallinna esimese auruveski. 1869. a ehitas Chr. A. Rotermann tärklise- ja piiritusevabriku ning selle juurde siguri- ja soolajahvatusveski. Oma isa äritegevust jätkas Christian Barthold Johann Rotermann (1840–1912), ta
laiendas raua- ja puidutööstust, ehitas 1879. a aurusaeveski, asutas 1887. a makaronivabriku (tegutses 1912. a-ni) ja rajas 1888. a Mere puiesteele uue kaubahoone ning Tallinna suurima viljaveski. 1881. a valmis kaubahoovi territooriumil mitu soolaaita.
1890. a rajas C. B. J. Rotermann Tallinnasse rehepeksumasinate valmistamisele spetsialiseerunud masinaehitustehase, mis suleti 1901. a majanduskriisi tõttu. 1891. a ehitati uus lauavabriku hoone, 1896. a villatööstuse hoone ning selle kõrvale veskimasinate tootmise hoone. 1912. a laiendati kaubamaja ning ehitati uus leivatehas, millel oli osakond ka Viljandis.
1912. a võttis äri juhtimise üle Christian Ernst August Rotermann (1869–1950).
1921. a reorganiseeriti kaubamaja Chr. Rotermann aktsiaseltsiks Rotermanni Tehased, mille põhikirja registreeris 15.11.1921 Tallinna-Haapsalu rahukogu. Aktsiaseltsi juhatuse esimeheks sai C. E. A. Rotermann. Aktsiaselts tegutses toiduaine- (leiva- ja jahutööstus) ja metallitööstuse alal. Müüdi ka autosid.
1920.–1930. a-tel oli AS Rotermanni Tehased juhtiv jahu- ja leivatööstuse ettevõtte Eestis.
1926. a olid Rotermannil järgmised ettevõtted: nisupüüli-, rukki-, tangu- ja kruubiveski, mehaanika- ja autoremonditöökoda; külmhoone; lina ja taku töötlemise tehas.
1939. a töötas Rotermanni tehastes 250 töölist.
Riigivolikogus 23.07.1940 vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel natsionaliseeriti AS Rotermanni Tehaste leivavabrik ja jahuveski. Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi 31.12.1940 seadlusega nimetati Rotermanni leivatehas Viktor Kingissepa nimeliseks teraviljakombinaadiks. Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) jätkati tööd Rotermanni leivatehase nime all.
1961. a lahutati kombinaat Viktor Kingissepa nimeliseks jahukombinaadiks ning
Tallinna leiva- ja makaronikombinaadiks.
1990. a lõpetati kompleksis tööstuslik tootmine. Viimasena lõpetas 2000. a töö kruubiveski.

Materjal

Eestimaa tehase- ja vabrikuomanike ühingu ringkiri (1920); peakoosolekute protokollid (1921–1934); Christian ja Ernst Rotermannile antud tunnistused (1884–1915); kirjavahetus aktsiaseltsi tegevuse kohta (1899–1925); kirjavahetus Peeter Suure merekindluse (1913–1920), sõjaväeüksuste (1913–1917), majakate (1913–1917), Tallinna sadama (1912–1917), Peterburi sõjaväeringkonna intendandi valitsuse (1914–1917), Eestimaa ühiskondliku hoolekande valitsuse heategevate asutuste (1911–1915) varustamise kohta; kirjavahetus metsa ostu-müügi ja väljaveo (1913–1919), protestitud vekslite (1901–1917), ärimaksuseaduste rikkumise ja äriraamatute revisjoni (1908–1914), firma Mayer ja Co.
Chr. Rotermannile ülemineku (1896–1916), sõjakahjude hindamise (1916–1919) kohta.
Christian Bartoldi ja Johan Rotermanni päranditombu (1913–1914) ja Tallinnas Soo tn 4 asuva maja (1907–1917) kinnistusaktid; äritunnistused (1895–1918); maksuinspektorile esitatud tuludeklaratsioonide mustandid (1919–1924).
Kinnisvara ja ruumide ostu-müügi ning üürilepingud (1899–1924); vilja väljaveo (1914), autode ja mootorite (1910–1914), petrooleumi, masinaõli, bensiini ja nafta (1912), soola (1914–1915), väetiste, tsemendi ja keemiakaupade (1913–1914) ning metsamaterjali (1909–1918) ostu-müügi lepingud; reskontro (1936); kassaraamatud (1936–1937); suhkru müügi (1940) ja jahvatuse (1943–1944) arveraamatud; müügiraamat (1943–1944); väljaläinud kirjade registreerimise raamat (1937–1941, 1944–1945); auriku Aktiv masinate ja inventari loetelu (1908–1916) ja plaanid (1909); Tallinna sadama plaan AS Rotermanni ehituste tähistusega; töötajate nimekirjad (1895–1921); päevaraamatud (1932–1946); palgalehed (1895–1921); palgaraamatud (1909–1921, 1931–1939) ja arvestuskaardid (1941–1944); volitused ja volikirjad (1920–1921); C. Rotermanni kaubamaja töötajate (1904–1913) ning laevade Estland, Henriette ja Aktiv meeskonna (1890–1916) töölepingud.