Fondiloend

Põhja paberi- ja puupapivabrikute aktsiaselts - EAA.4487
A/G der Nordischen Papier- und Zellulosefabriken (Nordische Papier- und Zellstoffwerke)
А/о северных бумажных и целлюлозных фабрик
Ülemiste paberivabrik (1826-1893), E. Osse ja Ko tselluloosivabrik Tallinnas (1894-1912), Tallinna Paberi- ja Kartonaa˛ivabrik (1964), Viktor Kingissepa nimeline Tallinna tselluloosi- ja paberikombinaat (1940-1992)

Ajalugu

Tselluloosi- ja paberitööstusettevõte.
Eelkäijaks loetakse Ülemiste paberiveskit, mille rajas 1664. a Lorents Jauch.
1822. a ostis Härjapea oja kaldal asunud paberiveski krundi koos lagunenud hoonetega Peterhofi paberivabriku direktor Friedrich Wilhelm Wistinghausen. Pärast seda, kui Wistinghausen oli esitanud Tallinna raele senati privileegi, lubati tal vabriku jaoks maad juurde osta.
Paberivabriku ehitus algas 1826. a ja kestis vaheaegadega kuni 1838. a-ni.
1836. a ostis vabrikuhooned Johann Wilhelm Donat. 1839. a alustati tootmist, 1841. a oli ettevõttes 125 töölist.
1849. a ostis paberivabriku Georg Eggers, kelle pärijad müüsid selle 1879. a A. Parrisonile. 1881. a ostis vabriku A. Hradetski.
1893. a-ni kandis ettevõte nime Ülemiste Paberivabrik.
Kuna vabriku sisustus oli vananenud ja jäi tootlikkuselt konkurentidele alla, otsustas
rühm Tallinna ettevõtlikke kodanikke, eesotsas Ernst Ossega, 1893. a paberivabriku asemele tselluloosivabriku rajada. Vabrik ostetigi ja muudeti tselluloosivabrikuks.
1894. a sai ettevõtte nimeks E. Osse ja Ko tselluloosivabrik Tallinnas. 1880. a-tel alanud vabriku majandusraskused kestsid kuni 1899. a-ni. Siis asus ettevõtet
juhtima Emil Fahle, osanikud olid sunnitud loobuma oma osakapitalist ja võlausaldajatele tehti ettepanek arvata nende võlasumma osalt firma uueks osakapitaliks, osalt aga ettevõtte käsutusse viieks aastaks protsendita laenuna.
1909. a sai tselluloosivabrik kubermanguvalitsuselt loa rajada paberiosakond, mis valmis 1910. a märtsis.
1912. a moodustati koostöös Aasovi-Doni Kommertspangaga uus juriidiline ettevõte — Põhja paberi- ja tselluloosivabriku aktsiaselts, mis alustas tegevust 1913. a algul.
1915. a oli vabrikus 742 töölist, 1917. a 920.
1917. a rajati Jägala puupapivabrik. Tootmise ja tööliste arvu hüppelise kasvu tingis 1915. a õhku lastud Waldhofi vabriku kadumine turult. Pärast Aasovi-Doni Panga natsionaliseerimist 1917. a sai vabriku suurimaks aktsionäriks Emil Fahle, kes juhtis vabrikut kuni oma surmani 1929. a.
1921. a töötas vabrikus ligikaudu 2000 töölist, kuid moderniseerimise tõttu vähenes
nende arv 1922. a 955-ni ja püsis nii ka järgnevatel aastatel. 1923. a ehitati vabrikust raudteeharu Ülemiste jaamani.
1929. a läks vabriku juhtimine üle Mendelssohni pangale Berliinis.
Vabrikus oli mitu osakonda (tselluloosi, paberi, tiku, metsa- ja hooviosakond) ja allkäitist (Vasalemma paemurd, Jägala ja Tammiku puupapivabrik). Vabriku juures tegutses vabatahtlik tuletõrjekomando ja ambulatoorium. Töötajate kultuurhariduslik ühing Puhkekodu organiseeris pidusid, lavakursusi, sportimist. Vabriku kulul peeti ülal lasteaeda, võimlat, kino, raamatukogu, orkestrit ja huviringe.
Riigivolikogus 23.07.1940 vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel vabrik natsionaliseeriti. Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi 31.12.1940 seadlusega nimetati ettevõte Viktor Kingissepa nimeliseks Tallinna tselluloosi ja paberikombinaadiks. Ettevõte allutati ENSV kergetööstuse ministeeriumile.
1941. a õhkisid Nõukogude väed Jägala puupapivabriku ja sealse elektrijaama, osaliselt õhiti ka Lasnamäel asunud vabrikuhooned.
Saksa okupatsiooni ajal jätkas vabrik tootmist endisest väiksemas mahus Põhja paberi ja puupapivabriku nime all.
Nõukogude võimu perioodil jätkas vabrik tegevust Viktor Kingissepa nimelise tselluloosi ja paberikombinaadi nime all.
1960. a avati tehases söödapärmiosakond. 1971. a liideti kombinaadiga Tallinna paberivabrik (1887. a asutatud Eduard Johansoni paberivabriku järglane). Tselluloosi- ja paberikombinaat oli tootmiskoondise Eesti Paberitööstus peaettevõte.
Ettevõte lõpetas tegevuse 1992. a.

Materjal

Töökorraldusega seotud seadused ja määrused (1919–1936); puhkuseseaduse eelnõu (1917–1925); juhatuste otsused ja ringkirjad, vabrikudirektori käskkirjad (1940–1941); ministeeriumide ja valitsuste ringkirjad, korraldused, käskkirjad (1914–1941); aktsionäride peakoosolekute protokollid (1916, 1928–1938); juhatuse ja arbitraažikomisjoni koosolekute protokollid (1933); vabrikantide ühingute istungite protokollid (1923–1940); töölisvanemate protokollid (1927–1928); tööliste üldkogu protokollid (1936–1937); kauba tellimiste raamatud (1916–1941); lepingud (1917–1944); kirjavahetus firmade, metskondade, eraisikute jt-ga paberi tellimise, metsa ostmise, Akadeemilise Metsaseltsi asutamise jm asjus (1912–1944); isikute avaldused töölevõtmise kohta (1925–1940); tööliste nimekirjad (1894–1936); töötõendid (1933–1943); palgaraamatud (1908–1944); juhtivtöötajate allkirjaproovid (1909); aruanded (1900–1944); kinnis- ja vallasvarade inventuuriraamatud (1891–1942); kinnisvarade kinnistusaktid (1914–1934); sissetulnud kauba arvestusraamatud (1906–1912); toodangu arveraamatud (1912–1945); toodangu
väljaveo raamatud (1906–1918); metsaostu ja transpordi arveraamatud (1907–1933);
töökaitsekomissari märkuste raamat (1922–1934); roiskveekollektori projektid (1935);
Haapsalu hoiukassa kassaraamat (1880–1888); vabriku kassaraamatud (1906–1944);
kassažurnaalid (1909–1912, 1919–1943); memoriaalid (1908–1912, 1931–1942); pearaamatud (1907–1914, 1929–1941); bilansid (1904–1929); hoiuste raamatud (1904–1940); reskontroraamatud (1905–1940); deebitoride raamatud (1905–1916); veksliraamatud (1905–1939).
Ambulatooriumi haigete registreerimise raamatud (1912–1918); õnnetusjuhtumite registreerimise raamatud (1903–1939); haiguslehed (1914–1915).

Seonduv aines

EAA 2835 — *Põhja paberi- ja tselluloosivabrikute politseijärelevaataja, 37 s, 1900–1917.
ERA T-28 — Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstuse ministeeriumi Tööpunalipu ordeniga V. Kingissepa nim Tallinna tselluloosi- ja paberikombinaat, 1052 s, 1939–1985.

Seadused

RT 1940, 77, 745; 1940, 81, 771.
Eesti NSV Teataja 1941, 12, 132.

Kirjandus

Paberiveskist kombinaadiks. Koostanud O. Karma ja E. Jaanvärk. Tallinn: Eesti Raamat,
1968.
Robert Nermann. Lasnamäe. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998.