Fondiloend

Mehaanilise puutööstuse aktsiaselts A. M. Luther - EAA.4357
А/о механически деревообрабатывающей промышленности „А. М. Лютер“

Ajalugu

Puidutööstusettevõte.
1742. a rajas Georg Christian Luther (1717–1800) Tallinnasse oma kaubandusettevõtte, mis algul tegeles soola ja lina müügiga, hiljem ka puidu ekspordi ja impordiga. Isa rajatud äri laiendamist jätkas poeg Christian Wilhelm Luther (1774–1841). Viimase poja Alexander Martin Lutheri (1810–1876) ajal hakkas firma kauplemise kõrval järjest rohkem tootma ehitusmaterjali. 1875. a laiendati koos Markel Makarowi kaubandusfirmaga puuhoovi; kuna nõudlus ehitusmaterjalide järele suurenes, laiendati müüdava saematerjali valikut; alustati katusesindlite tootmist. Nõudlus toodangu järele kasvas ja 1877. a saadi luba laiendada
puuhoovi ja rajada selle kõrvale auru jõul töötav saeveski. 1877. a peetakse Mehaanilise puutööstuse Aktsiaseltsi A. M. Luther asutamise aastaks.
1882. a laiendas A. M. Lutheri poeg Christian Luther saeveskit ja rajas mehaniseeritud tisleritöökoja, mis alustas tööd 1883. a. Ettevõte kandis nime Tallinna Auru Puusärgi Vabrik.1885. a alustas tisleritöökoda esimesena Venemaal ja ühena esimestest maailmas liitvineeri tootmist. 1887. a loobus C. Luther lõplikult osalusest Makarowi-Lutheri saeveskis ja puuhoovis osalemisest ning pühendus vineeri tehnoloogia ja mööblitootmise arendamisele.
1898. a muudeti käitis Lutheri perekonna aktsiaseltsiks ja 1898–1920 kandis see nime AS A. M. Luther (lühendatud Luterma). Toodangu paremaks turustamiseks asutati ühing Venesta (veneer + Estonia).
1911. a läksid vabrik, selle Staraja Russa filiaal (asutatud 1908. a), Saksamaa, Prantsusmaa, Soome ja Läti tütarühingud Venesta kontrolli alla.
1914. a oli vabrikus 2000 töölist. I maailmasõja ajal pidi Luterma transpordiprobleemide ja turgude ebastabiilisuse tõttu oma tootmist korduvalt piirama või selle isegi seiskama. 1918. a detsembris vabrik suleti. Tootmist alustati uuesti 1919. a aprillis, pärast poliitilise olukorra stabiliseerumist.
1920. a otsustasid aktsionärid rajada uue firma Eesti mehhaanilise puutööstuse aktsiaselts A. M. Luther, mille põhikiri registreeriti 01.07.1920. Vabriku sisseaseade uuendati, 1925–1927 võeti kasutusele kuus uut vineeritootmispinki. Suur osa vineerplaatidest kasutati kastiplaatide ja toolipõhjade valmistamiseks, suurenes lennukivineeri tootmine. Toodeti ka mööblit. Toodang turustati peamiselt Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias ja Itaalias.
1928. a omandas ettevõte Riias asuva filiaalvabriku — AS Lignumi. 1937. a oli käitises 1635 töötajat.
Ettevõte natsionaliseeriti Riigivolikogus 23.07.1940 vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel. Pärnu mnt kartongivabrik likvideeriti, et laiendada mööbliosakonda; vabrik reorganiseeriti vastavalt sõjatööstuse vajadustele.
Enamik vabriku hooneid hävis II maailmasõjas. Pärast sõda käitis taastati, ehitati juurde puitlaastplaadi- ja kattevineeritsehh.
1945–1968 — Tallinna Vineeri ja Mööblivabrik.
1968–1993 — Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat (TVMK).
1993–1996 — AS Marlekor.
01.11.1996 AS Marlekor reorganiseeriti, sellest eraldus iseseisva puidutöötlemisettevõttena AS TVMK. Ettevõte tootis peamiselt kasevineeri, millest suurem osa eksporditi Itaaliasse, Suurbritanniasse, Soome, Rootsi, Norrasse ja Leetu.
2002 — AS TVMK põhiomanikuks sai Grove Invest OÜ. Samal aastal otsustati tootmine kesklinnast välja kolida ning ehitada uus kaasaegne vineerivabrik Kohilasse.
2005 — uue tehase ehitamiseks loodi ettevõte Baltic Panel Group OÜ, pärast uue tootmishoone valmimist Kohilas viidi tootmine sinna üle.
12.05.2008 kuulutas Pärnu maakohus välja Baltic Panel Group OÜ pankroti.

Materjal

Põhikiri (1941); käskkirjad, ringkirjad ja juhised (1939–1944); ettevõtte tegevusaruanded
(1928–1942); juhatuse koosolekute (1930–1940), töölisnõukogu ja vabriku valitsuse esindajate koosoleku (1938–1940) ning tööliste üldkoosoleku (1939) protokollid; ametnike tunnistused (1927–1935); majandustegevust ja isikkoosseisu puudutav kirjavahetus (1815–1944); tööliste allkirjad töötasude vastuvõtmise kohta (1940–1941); palgaraamatud (1897–1941), -kaardid (1941–1946) ja -lehed (1940–1944); arveraamatud (1829–1944), bilansid ja aruanded (1897–1942); tükitöötasu arvestamise lehed (1941), tootmisplaanid (1941), tööraamatud (1940–1941); kinnisvarade tulude ja kulude raamat (1902–1905), Staraja Russas asuva vabriku tulude ja kulude raamat (1913–1925); kinnisvara hindamise aktid ja väljavõtted kinnistusregistrist (1928–1943); tööliste nimekirjad (1892–1941) ja nende registrid (1919–1941); kuupalgaliste nimekirjad (1900–1940); pensionäride nimekirjad (1899–1940); volikirjad (1928–1935); õnnetusjuhtumite registreerimise raamatud (1904–1939); õnnetusjuhtumite teatelehed (1921); metsa hindamise lehed (1926–1934) ja metsa ostu-müügi lepingud (1923–1941); kirjavahetus metsamaterjalide ostu-müügi asjus (1940–1946); vabriku juhatuse allkirjade proovid (1935), tööliste nimekirjad (1940–1944); antiikmööbli album.

Seonduv aines

EAA 3233 — *Perekond Luther, 59 s, 1805–1939.

Seadused

RT 1940, 77, 745; 1940, 81, 771.
Устав Акционерного общества для механической обработки дерева А. М. Лютер.
Ревель: [s. n.], 1898.
Устав акционерного общества механической обработки дерева А. М. Лютерь. Ревель 1902.

Kirjandus

Jüri Kermik. A. M. Luther 1877–1940: materjalist võrsunud vormiuuendus. Tallinn: Sild,
2002.
J. Kermik. Lutheri vabrik: vineer ja mööbel, 1877–1940 [näitusekataloog] = The Luther factory: plywood and furniture, 1877–1940. [Tallinn]: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2004.
Baltic Panel Group OÜ kodulehekülg: http://www.bpg.ee/ (10.10.2008).